Page — Sarjast

4. juuist kuni 27. augustini 2014 jooksis Vikerraadios koostöös Linnalaboriga sari “Linn ja ruum”. Saatejuht Krista Taim käsitles eri ekspertide abil kaheteiskümnes saates, kuidas ruum mõjutab meie elu ning kuidas meie teod mõjutavad ruumi.

Siinsele lehele on koondatud eetris olnud saated ning taustamaterjale lugemiseks-kuulamiseks. Lisaks, Ruumijuttude arhiivis on jooksvalt täienev loetelu ERRi arhitektuuri-, planeerimis-, koduloo- ja teiste ruumiteemade alastest raadio- ning telesaadetest.

 

Sarja alus on lihtne tõdemus, et ruum ei ole midagi abstraktset ega ajatut, vaid otse vastupidi, see nii mõjutab meie tegusid kui on ka ise mõjutatud meie tegudest, ning omab seetõttu määramatut tähtsust meie elude kujunemises. 

Nüüdseks saadakse üldiselt aru, et sõna „ruum“ kirjeldab midagi enamat kui asjadevaheline tühimik või arhitektuurses projektis mustade joonte vaheline ala (joonistes on selline puhastatud vahemik tühi sotsiaalsest sisust, nii on seda kergem kontrollida).

Peamine tekst, mis seadis küsimuse alla tähenduse ruumist kui millegi ülejäägist, oli Henri Lefebvre’i raamat „The Production of Space“ (1974). Seal ütleb ta: sotsiaalne ruum on sotsiaalsuse tulemus. See tähendab: ruumi ei loo mitte arhitektid ega planeerijad vaid see asetub palju laiemasse sotsiaalsesse  konteksti.

Veel lihtsamalt öeldes, ruum ei ole majadevaheline tühimik vaid hooned, inimesed, „kõik muu“ + aeg.

Lefebvre’i sõnul on, esiteks, ruumi loomine ehk tootmine ühine tegevus. Professionaalid on selles muidugi osalised, kuid kuna osalisi on palju, pole ekspertidel ainuautoriteeti, isegi kui nad ise püüavad seda väita.

Teiseks, sotsiaalne ruum on dünaamiline ruum, selle tootmine toimub pidevalt, sel pole üht valmimiseaega. Nii liigub tähelepanu lihtsalt imetlusobjektidelt (nt hoone) pidevale loomistsüklile ja inimestele ning protsessidele. Ruumi dünaamiline ja seetõttu ajaline loomus tähedab, et ruumiloomet tuleb mõista kui arenevat, kindla alguse ja lõputa kulgu, millesse panustavad erinevad osalised eri faasides.

Kolmandaks, sotsiaalne ruum on tahes-tahtmata poliitiline ruum. Seda selles mõttes, et inimesed elavad ruumis oma elu ja nii tuleb pidevalt tähelepanu pöörata, milline mõju on ruumil nende eludele. Nii kerge on jooniste ja plaanide kaudu näha ruumi kui neutraalset eetrit kuid vastupidi, see on laetud võimu/võimustamise, suhtluse/isolatsiooni, kontrolli/vabaduse, avatuse/sulgumise jne dünaamikast. Iga ruumiotsus on tulevane sotsiaalne suhe.

Lisaks, Lefebvre’i teooriat tuleb täiendada globaliseerumisest, kliimamuutusest ja digilahenduste tähtsuse kasvuga – kõigil neil on selge mõju ruumi loomisele. Me elame, nagu Zygmunt Bauman ütleb, vedelal ajal64, st, et kõik ruumiloojad on osa globaalsetest, virtuaalsetest, ökoloogilistest ja sotsiaalsetest võrgustikest. Protsess on aga ka vastupidine, mida enam me oleme seotud meile hoomamatute protsessidega, seda enam pöörame me tähelepanu, kust leiame kvaliteetse ja turvalise koha, kus olla. Töötegemisviisid on samuti muutumas, ma ei pea iga päev kontorisse minema ning seda vabam olen otsustama, millisele kohale oma energiat annan.

Inimesed tulevad üha enam kokku huvipõhiselt, mitte sellepärast, et peavad, ning avalik ruum on jäänud selleks kohaks, kus me peaks nagu veel kokku saama ja mis peaks aitama meil elada ja oma asju paremini omavahel korraldada.

 

Vikerraadios on sarja kontakt Krista Taim, Linnalaboris Regina Viljasaar.

Sari sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi toetusele.

Linnalabori logo   http://www.kul.ee/et

 

Copyright 2011 Feature Theme by Moonthemes.com - Allrights Reserved. Theme by Web Hosting Yes and Premium Wordpress Themes