Page — > Ruumijuttude arhiiv

Siinsele lehele koondame jooksvalt ruumist rääkivate raadio- ja telesaadete linke.

 

KLASSIKARAADIO

Kunstiministeerium: .

Nyyd-muusika:

Delta: 

Sallitallaja: 

Räägivad: 

 

RAADIO 2

Ajalootund R2-s Hillar Palametsaga: , , , .

Hallo, Kosmos!

R2 koolis:

R2 pinkikul:

Poolt ja vastu:

Puust ja punaseks:

 

VIKERRAADIO

Vikerhommiku intervjuud:

Boreaalia:

Reporteritund: , , ,

Kunstisaade:

Mina lood:

Lõpp hea kõik hea. Persoonitund:

Argipäev:

Avatud ülikool:

Avalikud asjad:

Keskööprogramm:

Kahekõne:

Kirjutamata memuaare:

Kinnismõte:

Kunst.er:

Päevasüda:

Jutusaade: ,

Spekter

Tegija:

Ahjualune:

KÖP:

: näiteks ,

: näiteks

Kirikuelu: 

Maailmapilt:

Uudised:

Kultuurikaja:

Ööülikool: ,

Inemise sisu: ,

Loodushoid:

Keskkonnahoiak:

Head und, mudilased!

Aastalõpu Päevakaja:

 

ja televisioonis: ETV

: näiteks 

Ellujäämise kunst:

: näiteks

Kapital: , ,

Jüri Üdi klubi:

Ars et vita:

Projekt EI: ,

Ajameelne:

Püramiidi tipus:

Teadlased:

: näiteks 

Vana aja asjad:

Eesti ajalugu:

Ajavaod:

 

Eetris 23.02.2012. Gregor Taul on palunud Kunstiministeeriumi eetrisse Liisa Kaljula, kelle juhtimisel on alanud käesoleva aasta sügisel ennekõike meie kunstikriitika, aga ka kunstivälja tootlikust tõstva kolmanda Artishoki biennaali ettevalmistused. Triin Tulgiste tegeleb intervjuu vormis eneseanalüüsiga küsitledes Anna-Stina Treumundi naise rolli ja naiseks olemise sõlmküsimuste järele, varjates seda kõike osavasti Lady festi taha. Tartu möliseb rubriigis püüab Indrek Grigor esitada arhitektuuri ajaloolasele ja konkreetsel juhul ka tõlkijale Ingrid Ruudile kriitilisi küsimusi äsja eestindatud Keneth Framptoni Moodsa Arhitektuuri kriitilise ajaloo kohta. Saate autor on Indrek Grigor, kaasautorid Triin Tulgiste ja Gregor Taul. Toimetaja Annika Kuuda.

LINK

 Eetris 08.10.2012. Kunstiministeeriumis on külas Kultuurikatla projektijuht Herkko Labi. Tagasivaade 27. – 30. septembril toimunud sündmusele ja eksperimendile – Vaba Linn, mis koosnes neljast praktilisest, vabavaralisele mõtlemisele ja linnaruumi ühendamisele pühenduvast töötoast. Keskenduti avatud tehnoloogia, avatud disaini, avatud hariduse ja avatud teadmiste valdkonnale. Saatejuht on Maarin Mürk. 

LINK 

 Eetris 21.04.2014. Äsja kuulutati välja Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015 kuraatorikonkursi võitjad Ingrid Ruudi, Madle Lippus ja Karli Luik teemaga -Lokaalsused-. Kunstiministeeriumis on lisaks Madle Lippusele külas eelmise biennaali kuraatoritiimist Aet Ader ja Kadri Klementi ning arutatakse selle üle, kellele on TAB suunatud ning mida 2015. aasta sügisel Tallinnas oodata on. Saatejuht on Maarin Mürk. 

LINK 

 Eetris 25.01.2005. 19.-21.01.2005 toimusid Pärnu Nüüdismuusika päevad, mille keskseks kujuks oli Iannis Xenakis. Sellest räägivad festivali kunstiline juht Märt-Madis Lill, arhitekt Leonhard Lapin, muusikateadlane Toomas Siitan, “Scrita Musicalia” juhataja Maris Valk-Falk, muusikateadlane Nicholas Cook. Saates on kasutatud ka lõike loengutest. Saate autor Mirje Mändla.

LINK 

 Eetris 30.04.2012. Ilmus noorte arhitektide kogumik, milles tuuakse välja oma visioonid Tallinna lähialade arengust. 26. aprillil esitlesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistrandid oma nägemusi Talllinna lähiasulate arengust. Noorarhitektide värske kogumik “Tallinnast välja! Nägemus Tallinna lähialade arengust 2030+” sisaldab 10 magistrandi visiooni Tallinna lähialade elukeskkonnast ja kvaliteedist. Vaatluse all on Keila, Saku, Lagedi, Tabasalu, Harku, Hüüru ja Vatsla. Räägivad üks töö juhendajatest Indrek Rünkla ja magistrant Karin Leht. Saatejuht Markus Järvi. 

LINK 

 Eetris 09.08.2012. Eesti ekspositsioon Veneetsia XIII arhitektuuribiennaalil tõstatab küsimuse “kui pikk on ühe maja elu?”. Vastust otsitakse Tallinna Linnahalli näitel – väärikas modernismipärand Tallinna tuiksoonel, mis vaid mõnikümmend aastat tagasi oli tunnustatud ja vajalik ehitis, kuid on tänaseks suletud. Linnahalliga toimuv on kõnekas ka laiemas kontekstis – sarnane tendents on märgatav kõikjal maailmas, kus kasutuseta seisab arvukalt arhitektuuriteoseid, mil vanust alla 50 aasta. Veneetsia arhitektuuribiennaal on avatud 29. augustist 25. novembrini 2012, kolme kuu jooksul külastab seda üle 100 000 arhitektuurihuvilise kõikjalt maailmast. Ekspositsiooni tutvustavad Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla. Autor Nele-Eva Steinfeld. 

LINK 

 Eetris 05.09.2012. Alates 5. septembrist saab Plate tornis külastada kunstnik ja arhitekt Leonhard Lapini näitust “Leonhard Lapini arhitektuursed joonistused”. Tema teekond arhitektina on olnud veidi varjatum kui tema ettevõtmised kujutavas või tegevuskunstis. Palju uuritud, räägitud ja eksponeeritud Lapini kohta – kes on viimased 40 aastat olnud Eesti kunsti- ja arhitektuurimaastikul kui institutsioon iseeneses – pole seda ehk siiski õige öelda. Lapini kui ehituskunstniku elulugu algas 1971. aastal Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala lõpetamisega, sellest alates on ta aktiivselt projekteerinud ja viimasel kahel kümnendil õpetanud tulevasi arhitekte. Leonhard Lapiniga kõneleb Diana Dreving. 

LINK 

 Eetris 12.09.2012. Arhitektuuri huvikool tähistab 15. septembrini näitusega Tallinnas Arhitektuuri- ja disainigaleriis kolme õppetsükli täitumist ja neljanda algust. Nii nagu huvitundides, küsitakse ka näitusel, mis on arhitektuur ja kuidas seda tehakse, ning kutsutakse üles üheskoos arutama, ehitama, uurima. Stuudios kõnelevad huvikooli juhendaja Jana Rikberg ja arhitektid Kaire Nõmm ja Kadri Klementi. Saatejuht Markus Järvi. 

LINK

 Eetris 07.11.2012. 9. novembril avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis, Ahtri 2 rehemaja taastamise ning ajaloolisest hoonetüübist inspireeritud nüüdisaegse eramuarhitektuuri näitus “Moodne rehemaja. Arhailise ruumi uuestisünd”. Eesti Vabaõhumuuseumi korraldatud näitus on valminud koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning tõstatab olulise küsimuse – kuidas muutunud kombed ja tavad, elustandardid ja -stiilid kohandada rehemaja kui sajanditevanuse hoonetüübiga? Kas madalate ja suitsuste lagedega, väikeste akende ja maadligi hoidvate ustega elamus on kohta 21. sajandi inimesel? Näitust tutvustavad kuraator Karen Jagodin ja Eeesti Vabaõhumuuseumi arhitektuuriosakonna juhataja Elo Lutsepp. Saatejuht Markus Järvi. 

LINK 

 Eetris 03.01.2013. Stuudios on äsja oma 65. sünnipäeva Eesti Arhitektuurimuuseumis näitusega “Ainult arhitektoonid” tähistanud kunstnik ja arhitekt Leonhard Lapin, kelle kunsti- ja arhitektuurilooming, teoreetilised tööd, pedagoogiline ning sotsiaalne tegevus on kujundanud Eesti kultuuriruumi juba enam kui neljakümne aasta vältel. Saatelõigus kõlavad katkendid Händeli “Veemuusika” süidist ja ooperist “Tolomeo”. Autor Annika Kuuda. 

LINK

 Eetris 12.03.2013. Arhitekt Siiri Vallner pälvis sel aastal esmakordselt toimunud rahvusvahelisel naisarhitektide võistlusel “arcVision Prize – Women in Architecture” kõrge tunnustuse. Intervjuu Siiri Vallneriga tegi Annika Kuuda. 

LINK

 Eetris 06.05.2013. 7. mail kell 19 toimub Vene Kultuurikeskuses Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatav Ahitektuuriteater, kus muu hulgas saab näha Tallinna uue raehoone fantaasiarikkaid kavandeid. Peaesineja on Taani arhitekt Bjarke Ingels ning tema kõrval astuvad üles arhitektuurikriitik Triin Ojari ja muusik Argo Vals. Üritusest räägivad projektijuht Carl-Dag Lige ja Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg. Saatejuht Johanna Mängel. 

LINK 

Eetris 28.05.2012.Tartu linnaruumi üle arutlevad kogumiku “Mitte-Tartu” koostaja Sven Vabar ja vastne Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus. Saatejuht Berk Vaher. Muusika: * Tartu Popi ja Roki Instituut “Ilmast Ilma” (Kristiina Reidolf, Siim Randveer, Silver Sikk) * Andres Roots Roundabout “Wagon Swing” (Andres Roots) * Kirivane “Leelo” (Aapo Ilves). 

LINK 

Eetris 24.09.2012. Mõtisklused kultuurielust Tartu vaatenurgast. Külas on Tiit Sild ja Karin Bachmann ning juttu tuleb Tartu kesklinna arengustsenaariumeist ning Tartu linnaruumist üldisemalt. Saatejuht Berk Vaher. Muusika: Jakob Juhkam “Dorbati katusetel”. 

LINK 

Eetris 26.03.2004. Tallinn ehitab. Või kes siis tegelikult? Räägivad Toivo Kallas ja Ülar Mark. Saatejuht Ignar Fjuk. Epistel: Parasiteerivast eliidist ja Eesti julgeolekust. 

LINK 

Eetris 18.06.2004. Ajast, moest ja meelevaldsusest arhitektuuris ehk kas ja kuidas peavad uus ja vana sobima. Räägivad Krista Kodres ja Mart Kalm. Saatejuht Ignar Fjuk. Epistel: Homme, ikka homme – kaua veel?  LINK 
Eetris 13.08.2004. Peateemata saates räägitakse mis on, miks on, kui on ja kas on ehk elust, millest muust. Räägivad arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula ja saatejuht Ignar Fjuk. 

LINK 

Eetris 01.12.2006. Millist Tallinnat me tahame? Räägivad arhitekt Dmitri Bruns ja asustuse geograaf Hardo Aasmäe ning saatejuht Ignar Fjuk. Toimetaja: Marge-Ly Rookäär. Operaator: Helle Paas.  LINK 
Eetris 26.08.2011. Saatejuht Ignar Fjuki külaliseks on arhitektuuriteadlane Mart Kalm.  LINK 
Eetris 11.12.2009. Stuudios on Toomas Vitsut, Sulev Mäeltsemees ja saatejuht Ignar Fjuk. Suur Tallinnast. Autor Ignar Fjuk. 

LINK 

Eetris 28.01,2011. Ehitamise mõttest ja ülevusest räägivad arhitektuuriajaloolased Krista Kodres, Mart Kalm ja saate autor Ignar Fjuk. 

LINK 

Eetris 18.11.2011. Mis saab mägedest? Saatekülalised on arhitektid Endrik Mänd ja Rein Murula. Saatejuht Ignar Fjuk.  LINK 
 Eetris 18.05.2012. Arhitektist saatejuhi Ignar Fjuki vestluskaaslased on Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres ja arhitekt Peeter Pere. Ehitamise kultuurist. 

LINK 

Saatesari vana Tallinna kultuurielust ja meelelahutusest, eetris 2011-2012. Autor Jüri Kuuskemaa. 

LINK 

 Saade algab “Ajalootunni” signatuuri ja Allan Roosilehe sissejuhatusega. Saates räägib Hillar Palamets Adolf Hitleri plaanist muuta Berliin natsliku impeeriumi uueks pealinnaks nimega Germania ja see ka vägevalt välja ehitada. Ülesande plaanide ja makettide koostamiseks tegi Hitler arhitekt Albert Speerile, kes asus kohe tööle. Dominandiks pidi saama 230 meetri kõrgune suur kuppelhoone, mahutavusega kuni 180 000 inimest keskses saalis. Selle hoone juurde viisid peatänavad ja sinna pidi ehitatama Reichi tähtsamad asutused, kõigi nende planeerimisega tegeleski Speer Hitleri suunamisel. Saate lõpus kirjeldatakse Speeri silmade läbi nähtuna Hitleri lõunasööke tema Berliini korteris ja iseloomustatakse natsliku ladviku piiratust. Lõpetuseks – Hitler ja Speer tutvuvad 1940. a suvel alistatud Pariisi arhitektuuriga. NB! moonutused. 

LINK 

 790. Ajalootund 3/5. Johann Wilhelm Krause – Tartu Ülikooli arhitekt 19. sajandi 1. veerandil (200 aastat tagasi avati aula). Johann Wilhelm Krause arhitektuurihuvi algus, pereelu, töö õpetajana ülikoolis. 

LINK 

Kujundus ja Allan Roosilehe sissejuhatus. 00:01:03 arhitekt Berthold Konrad Hermann Albert Speeri (19.03.1905-02.09.1981) loeti Saksamaa 10 mõjuvõimsama inimese hulka. Võimekas organisaator. Õppis Karlsruhe Tehnikaülikoolis. 1937. a sai temast füüreri isiklik arhitekt. 1942. a määrati ta relvastuse ja laskemoona riigiministriks. Nürnbergi protsessil kuulus Albert Speer 19 peakurjategija hulka. Peasüüks oli massiline sõjavangide kasutamine sõjatööstuse huvides. Karistuseks sai 20 aastat. Vanglas kirjutas neli mälestusteraamatut. Speeri ja Hitleri tutvumisest. Hitleri soosik sai temast juba 28-aastaselt. 1933. a hakkas Speerile tulema tellimusi Hitlerilt ja ta lähikondlastelt. Elust Hitleri “õukonnas”. Hitleri lemmikfilmidest. Herman Göringist. Hitleri hobi – arhitektuur, eelistas uusbarokki. Speeri ülesandeks oli ka Hitleri esinemiskohtade ja massidemonstratsioonide kujundamine. Foorumi (staadion) ehitamisest; Hitleri maailmavallutuslikest plaanidest. 

LINK 

 Saatejuht ja esineja Allan Roosileht (Tallinna stuudios) teeb sissejuhatused kõikidele saatelõikudele ja valib muusika. Saate teema: tuginedes Arnold Matteuse kirjalikele meenutustele, samuti saate autori intervjuudele A. Matteusega 1980-ndate esimesel poolel, ülevaade A. Matteuse huvi tärkamisest arhitektuuri vastu, tema mängudest ja kodusest olustikust. 00:00.56 Saate sissejuhatus. Arnold Matteusest, tema meenutused lapsepõlvest. 00:13:39 Kooliskäimine Tartu Reaalkoolis I maailmasõja aastatel ja milline oli siis Tartu linn. 00:23:48 Matteus töötas pärast Vabadussõda ajakirjanikuna Pärnus ja Tallinnas, sai Haridusministeeriumist stipendiumi õppimiseks Karlsruhe Tehnikaülikoolis ja kirjeldab sealseid õppimistingimusi ning kurikuulsat saksa täpsusenõuet. A. Matteus käis Tallinnas Eesti riigimeestelt taotlemas stipendiumi suurendamist. 00:38:04 A. Matteus töötas mõnda aega Rakvere Tütarlastegümnaasiumis koos Hjalmar Mäega. Saade algab R2 ja Ajalootunni kujundusega. 

LINK 

 Saatejuht ja esineja Allan Roosileht (Tallinna stuudios) teeb sissejuhatused kõikidele saatelõikudele ja valib muusika. Saate teema: tuginedes Arnold Matteuse kirjalikele meenutustele, samuti saate autori intervjuudele A. Matteusega 1980-ndate esimesel poolel, annavad kaks saadet ülevaate Matteuse huvi tärkamisest arhitektuuri vastu. 00:00:10; 00:11:55 teises saates kirjeldatakse Arnold Matteuse saamist Tartu linnaarhitektiks, tema töö algust raekojas ja tegevust Tartu linna arhitektuurilise sanitarina. 00:25:22 lähemalt juttu Matteuse koostööst linnapeaks pandud kindral Aleksander Tõnissoniga (1934). 00:36:06 Kindrali juhtimisstiilist, kiindumusest linna haljastamisse, pahandamistest. Saade lõppeb Matteuse jutustusega sellest, kuidas ta on kõigi meelte, sealhulgas ka haistmismeelega linnu tunnetanud ja millised on tema lemmiklinnad (Pariis, Karlsruhe jt). 

LINK 

 Saade on koostatud arhitekti Voldemar Tippeli poja Priit Tippeli käest 2001. a suvel saadud helilintidele ja fotomaterjalidele tuginedes. Voldemar Tippel (02.10.1907 – 03.09.1995) oli noore mehena 1935-1940 Arnold Matteuse järglasena Tartu linnaarhitekt ja just sellest perioodist pärinevad tema projekteeritud parimad hooned ja värvikamad meenutused. Saate sisu: Koostööst kindralist linnapeaAleksander Tõnissoniga. Tõnissoni lühibiograafia. Koos linnapeaga Soome linnu külastamas. Elust ja tööst linnaarhitektina 1930. aastate teisel poolel. Tartu Spordihoone projekteerimine. Tagasi Tallinna 1940. a suvel. Pühajärve puhkekoduhoone valmimisest. Lapsed meenutavad isa tagasijõudmist Venemaalt ja tegevust Tallinna peaarhitektina pärast sõda. 

LINK 

00:00:00. J. W. Krause mälestusete ümbertrükkija on Valentina von Krause. J. W. Krause loomingu ülevaade. 00:07:02 J. W. Krause lapsepõlv, koolitee, perekond. 00:14:26 J. W. Krause mälestused jätkuvad: elukutsevalik, koolivalik 00:20:18 J. W. Krause mälestused jätkuvad: sõjaväelane, reisid sõjaväe koosseisus. 00:26:08 J. W. Krause elu pärast sõjaväge koduõpetajana Liivimaal. Töö ülikooli juures. Arhitektuurialaste katsetuste algus 00:34:04. J. W. Krause elu pärast sõjaväge koduõpetajana Liivimaal. Töö ülikooli juures. Arhitektuurialaste katsetuste algus. 

LINK 

 Saade on koostatud arhitekti Voldemar Tippeli poja Priit Tippeli käest 2001. a suvel saadud helilintidele ja fotomaterjalidele tuginedes. Voldemar Tippel (02.10.1907 – 03.09.1995) oli noore mehena 1935-1940 Arnold Matteuse järglasena Tartu linnaarhitekt ja just sellest perioodist pärinevad tema projekteeritud parimad hooned ja värvikamad meenutused. Saate sisu: Lapsepõlv Tallinna Pelgulinnas ja keskkooliaastad Tallinna Reaalkoolis. Arhitektiks õppimas Tallinna Tehnikumis, osavõtt üliõpilasseltsi Valgma tegevusest, ajateenistus kaitseväes. Tartu linnaarhitektiks valimine 1935. a. Esimene töö – Mäe tänava betoontreppide projekteerimine. Tartu turuhoone projekteerimine ja ehitamine (valmis 1937). 

LINK 

 Suurte linnade teke suurte jõgede detadesse. Neeva jõe deltasse tekkis linn, mis hiljem sai nimeks Sankt-Peterburg. Transpordisõlmede teke linna ümner. Kliima linnas, rahvastik. 

LINK 

Moskva ja Sankt-Peterburi vastasseis, euroopalisus vs põlisus. 

LINK 

Peterburi aadlike ja härrasrahva eluviisid. Korteri ja eluruumide kirjeldus. 

LINK 

 Korter vaesemale rahvale, möbleeritud toad. Suvitamine datšades. 

LINK 

 Elekter linnas, linna valgustamine

LINK 

 Eetris 13.03.2010. Alustuseks kogu saate tulevaste saadete tutvustus ja vastused kuulajaküsimustele. 

LINK 

 Eetris 13.03.2010. Nomaadide ja mongolite ihuhädade rahuldamisest. Latriinid ja kloaagid antiikajal. Kümblused. 

LINK 

 Eetris 13.03.2010. Bütsantsi pealinn Konstantinopol ja sealsed odöörid. Peter Engelundi kirjeldus keskaegse Euroopa hügieenist. 

LINK 

 Eetris 13.03.2010. Kuningate õukondades valitsenud hügieenikommetest. 

LINK 

 Eetris 13.03.2010. Hügieenist mittekinnipidamine viis suurte haigusteni, valitsesid katk, pidalitõbi, rõuged, tuberkuloos, suguhaigused. 

LINK 

 Eetris 13.03.2011. “Hallo, Kosmos!” külaliseks on arhitekt Vilen Künnapu. Üks mainekamaid Eesti arhitekte, kes koos kolleeg Ain Padrikuga on toonud oma filosoofilise arhitektuuripildi ka linnadesse. Nende töödest tuntumad ja silmatorkavamad on ilmselt Tallinnas Radissoni hotell, Viru keskus, Metodisti kirik, Kolme Torni Maja (Narva maanteel), endine EVEA panga maja, Tigutorn Tartus, Budistlik keskus Jälgimäel, Ümartempel Tallinna Vanglas, hukkunud politseinike mälestusmärk Mäo teeristil, lisaks mitmeid eramuid ja väikevorme, millest enamus on leidnud koha Eesti arhitektuuriajaloos. Künnapu looming on tuntud ka välismaal: Veneetsia Biennaal, projekt River Bell Londonis jpm. Aastatel 2006-2007 oli ta ka Tartu Ülikooli Vabade Kunstide professor. Stuupade kui kosmiliste antennide ehitust uurinud Vilen Künnapu maailmapilt on läbi imbunud kujutava kunsti, eksistentsiaalse filosoofia, holistliku elutunnetuse, vanade kultuuride ja energiaväljade teooriast: “Arhitektuur ei ole pärit siit ilmast. Arhitektuuri olemus paikneb teispoolsuses. Universumi jõujoontega tihedalt koostööd tegevad templid, stuupad, mošeed ja püramiidid omavad kõrgemat teadvust. Selline ehitis on kui peegeldus teispoolsuses olevast kujundist.” Tamkangi Ülikooli (Taiwan) professor Marco Casagrande on tema kohta öelnud: “Vilen Künnapu on väljunud aja ja ruumi piiridest. Tema arhitektuur ei allu materiaalsetele spekulatsioonidele maailmas, nagu meie seda tunneme. Kui räägiksime religioonist, oleks arhitektuur teoloogia ja Vilen müstik.” Saade käsitleb teemasid nagu spirituaalne arhitektuur, kosmiline esteetika, püha geomeetria läbi Vilen Künnapu isikliku elukogemuse ja vaatevinkli: Millal muutub indiaanlaste tipi kosmiliseks aparaadiks? Mis on linna akupunktuur ja kuidas on Tallinna tervis? Miks on labürindi läbimine inimesele hea? Mis on kuldlõige ja kus see ilmneb? Saatejuht Ingrid Peek. 

LINK 

 Eetris 03.06.2006. Urmas Vaino ja Ivi-Els Schneider. Millal muutub arhitektuur sisearhitektuuriks? Millised on hea sisearhitektuuri reeglid? Millised on Eesti sisearhitektuuri eripärad? Millised on maailmas levinud sisekujunduse stiilid? Lõigud: 00:00 I lõik; 10:43 II lõik; 20:27 III lõik; 28:56 IV lõik. 

LINK 

 Eetris 24.06.2008. Arhitekt Veronika Valk nimetab ennast saates kaose korraldajaks. Juttu on Eesti arhitektide siseringist, Veronika lapsepõlvest ja praegustest projektidest: Kultuurikatlast, New World Bank’ist, Valgusfestivalist, arhitektibüroost YoYo & ZiZi ning raamatute kirjastamisest. Muusika saatekülalise valitud. Jaapani muusika, reggae jne. Saatejuht Urmas Valk. 

LINK 

Eetris 17.03.2012. Saatejuht on Urmas Vaino. Teemal, kas Eestis on liiga suured ja rahamahukad projektid: EKA maja, ERMi maja, Rahvusringhäälingu maja jne, väitlevad Külli Nõmm, Riigikontrolli auditi juht ja Jaak Allik, Riigikogu liige ja sotsiaaldemokraat. Milliseid maju meil tegelikult vaja on; rahastamise võimalused, ja milliste vahenditega kavatsetakse neid hiljem üleval pidada? Suured majad, suured kulud? Jah, aga suured investeeringud – miljonid eurod – on ju juba ka ette ära tehtud; p.s. ka arhitektuurikonkursid polnud ju odavad. Aga mööngem tõika, kõik nende asutuste vanad majad on väga amortiseerunud. Eesti rahva säilimise jaoks on ehk vaja selliseid uusi suurejoonelisi ehitisi? Raha on nii riigil, kui on ka teisi rahastajaid, õige rahastamine on tähtis. Projektide seiskumiste põhjused läbi Riigkontrolli pilgu.

LINK 

 Eetris 15.02.2013. Saatejuhid on Arko Olesk ja Madis Aesma. Alustuseks teemad, mis mõlemale mehele nädala jooksul silma on jäänud: kuidas kaotada külmatunnet? Eksperiment Jaapanis: šimpansi mälu treeniti paremaks kui inimesel. Stuudios on külas arhitekt Ülo Peil. Kuidas sünnivad majad peas ja paberil, kuidas vanasti maju projekteeriti; kuidas plagieeriti siis ja praegu. Arhitektuuri sünd, maja sünd. Vastuse saavad kuulajaküsimused, vastavad Madis ja Arko ise: Kui kiiresti sulab lumi? Kas kanget alkoholi tarvitanud inimene sütttib kiiremini, kui lahjat alkoholi tarvitanud inimene? Sünonüüm teise sõnaga? Kas eelmisel päeval lahti lõigatud sibul on mürgine? * N/A – Get down again MALIBU SNEAKERS * Andres Kõpper, Meelik Samel, Martin Petermann – Balance Of Water And Stone (Eesti laul 2013 poolfinalist) TENFOLD RABBIT * U2 – Fly U2 * WITICAL / ? – Ühel varajasel hommikul TOONIKA. 

LINK 

Eetris 04.09.2014. Linnalaborant Maria Derlõš rääkis labori ettevõtmisest Lasnaidee: “Lasnamäe puhul ei saa rääkida, et tegu oleks mingi surnud rajooniga. Kõige suurem Lasnamäe pluss või selle jõud ongi selle inimesed. Kindlasti on Lasnamäel väga palju noori, mis teeb sellest ka väga aktiivse rajooni.”

LINK 

 Eetris 15.05.1962. Külas Karl Burmanil, arhitekt ja kunstnik, (80-aastane). Esinevad Villem Raam, Karl Burman, reporter Lembit Lauri. Toimetaja Lydia Mölder. 1. Räägib saatejuht Villem Raam, tutvustab Karl Burmani. 2. Karl Burman räägib oma kunstiõpingute algusest. Reporter Lembit Lauri. 3. Villem Raam räägib Karl Burmani kunstiõpingutest. 4. Karl Burman räägib 1905. a revolutsioonist, küsitleb Lembit Lauri. 5. Villem Raam: Karl Burmani esimestest töödest ja loomingust üldse. 6. Lembit Lauri küsitleb Karl Burmani, juttu tuleb tema reisidest ja erinevatest paikadest, kus maalida. 7. Villem Raam räägib arhitekti ja kunstniku Karl Burmani uutest kavatsustest. 

LINK 

Eetris 16.09.1967.  Saade Tallinnast, Tallinna tornidest, Tallinna arhitektuurist, saate autor Milvi Juske. Saates räägivad kunstiteadlased Villem Raam ja Elmo Raadik, kodu-uurijad Aleksander Kivi, Kaljula Teder, Karl Laane, sm Aaloe. Teemad: Pikk Hermann, Oleviste kirik, Kiek in de Kök, Paks Margareeta, Vana Toomas, Tallinna linnamüür ja müüritornid, 17. sajandi õnnetu armulugu. Intervjueerija Milvi Juske. Toimetaja Vello Mikk. Muusikaline kujundus Arne Oit. 

LINK 

 Eetris 28.05.1995. Vestlussaade muusikaga. Kunstiteadlasel Villem Raamil käis tema 85. sünnipäeva eel külas Ott Kool. Juttu põhiliselt Lahemaast. Kultuurist ja kultuuritusest arhitektuuris. Kultuuriküsimus arhitektuuris. Saade salvestatud digiarhiivis. 

LINK 

 Eetris 07.03.2007. Esimeses saates 7. märtsil vestlevad saatejuht Jaan J. Leppik, Fenno-Ugria Asutuse juht Jaak Prozes ning helilooja Veljo Tormis metsast ja metsarahvastest ning sellest, mis põhjamaistele hõimurahvastele on ühine. Veljo Tormise sõnul on boreaalsetel rahvastel kalevala mõttemaailm. Jaak Prozes täiendab, et nad eristuvad teistest rahvustest loodusesse suhtumise poolest. Nad peavad metsa pühaks ja sellesse suhtutakse säästlikult. Jätkuv urbaniseerumise protsess on neile rahvustele olemuslikult ohtlik, kuna neil algselt rahvuslik linnakultuur puudub. Boreaalsetel rahvastel on võime olla looduse suhtes tähelepanelikud. Seetõttu on nende keeltes palju einevaid lume ja puu nimetusi samas kui suurel rahval võib olla lihtsalt “sneg”. Boreaalsed rahvad räägivad metsa kohinast ja sahinast, suurte rahvaste elutempo on teine. Tormis kõneleb tuulte kirjeldajast Tõnu Kõrvitsast, detailide imetlejast Mart Saarest ja rahvalaulude vahendajast Cyrillus Kreegist, kes termin helilooja üle nalja viskas. Saate külalised võrdlevad looduse mitmekesist kooseksisteerimist kultuuridega. Tormis võrdleb puisniitu kultuurpõlluga. Puisniidu rikkalikud komponendid toetavad üksteist ja ei seetõttu ei hävine. Saates on tähtsal kohal soome-ugri rahvaste muusika. Esimeses saates viivad kuulajaid boreaalsesse maailma Hedningarna, Toorama, Besermen Krez, Neenetsite laul, Saami joigaja Ivvar Niilas. Saatejuht: Jaan J. Leppik. Toimetaja ja operaator: Mirje Mändla. Muusika: * Veljo Tormis – “Suur tamm” tsüklist “Kuus eesti jutustavat rahvalaulu” Kadri Hunt – naishääl, Mihkel Poll – klaver * Tõnu Kõrvits – “Tuulde lauldud” sümfooniaorkestrile. Osad: Tuulekannel, Tuulehingus, Tuulehaldjas, Tuulekannel II, Tuulde lauldud, Tuuled on pärale jõudnud. (Esiettekanne) Põhjamaade Sümfooniaorkester, Anu Tali * Veljo Tormis – “Ümberküla laul” tsükli “Meestelaulud” II sarjast Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Ants Soots * Cyrillus Kreek/Folkloor – Mis sa sirised, sirtsuke Eesti Raadio koor, Toomas Kapten. 

LINK 

 Eetris 16.08.1987. Tõnis Erilaid vestleb kirjanik Jaan Krossiga Balthasar Russowist, nii romaani “Kolme katku vahel” kui ka filmi tegemisest, Tallinna ajaloost, ajaloolistest isikutest, elust vanalinnas. Saate autor Tõnis Erilaid. Toimetaja Krista Kilvet. Kokkumängimata materjal, ainult saate sõnaline osa. NB! Lindi kleeped kuuldavad! 

LINK 

 Eetris 13.06.2006. Kultuuripealinna Tallinn 2011 kava on jõudnud poole peale. Saatejuht Arp Müller jalutab mikrofoniga Kultuurikilomeetril ja uurib, kuidas mereäärsed lood meid kõnetavad. Räägivad Liina Guiter, Margit Aule, Toomas Paaver, Teele Pehk, Anders Härm, Triin Pokk, Ilona Gurjanova, Evelyn Sepp. Autor: Arp Müller. 

LINK 

 Eetris 05.10.2006. Tallinna linnaplaneerimise kriitika. Stuudios olid Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark ja aseesimees Margit Mutso. Arutleti linna uue haldushoone asukoha üle ning anti hinnang linnaplaneerimisele laiemalt. Vestlusringi juhtis Lauri Hussar. Autor Lauri Hussar. 

LINK 

 Eetris 21.11.2007. Milliseks kujuneb Tallinna tulevik? Tallinna äärelinn ja linnaümbruse vallad. Visiooonid: asjaajamine inglisekeelseks, Tallinn Läänemere finantspealinnaks, rohkem kõrgeid elumaju kesklinna. Tegelikult üht suurt ja kõigile imponeerivat visiooni ei ole. Pigem on selge, et Euroopa kontekstis Tallinn hoopis provintsistub. Nii räägivad Tallinna endised linnapead Tõnis Palts ja Ivi Eenmaa. Toimetaja, saatejuht ja küsitleja on Kaja Kärner.

LINK 

 Eetris 13.10.2008. Kas läbi Stroomi metsa tuleb autotee? Stroomi metsa- ja rannaala tulevikust räägivad arhitekt Margit Mutso, Pelgulinna Seltsi esimees Mikk-Jaan Mikk, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna abilinnapea Taavi Aas Autor Arp Müller.

LINK 

 Eetris 21.09.2009. Pärnu Sõprade Klubi ehk mitte-pärnakad — RKAS juhatuse esimees Jaak Saarniit, MKM kantsler Marika Priske, RO Estonia peadirektor Aivar Mäe, EK direktor Marko Lõhmus, AS Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin ja Eesti Linnade Liidu asedirektor Toivo Riimaa pakuvad, mida teha, et Pärnu linna areng oleks jätkusuutlik. Saatejuht ja küsitleja on Toomas Šalda. 

LINK 

 Eetris10.10.2008. Tallinna Hipodroomi tulevikust ja võimalikust linnast välja kolimisest räägivad Hipodroomi tegevjuht Vahur Nurm, Hipodroomi kaasomanik Jaan Manitski, treener Ülo Kiis, arhitekt Margit Mutso ning traavimajanduse edendaja Indrek Einberg. Saates on juttu ka traavimajanduse taustadest ning plaanitavast hasartmänguseaduse muudatusest. Autor Arp Müller. 

LINK 

 Eetris 28.03.2011. Kultuuripealinna üks suurematest projektidest on Skoone bastionile kerkiv põhust teater – Põhuteater, mis avab uksed 30. aprillil ning suleb 30. septembril. Saates räägib Ene-Liis Semper(NO99), mis selle aja jooksul Põhuteatris toimub. Käime ka ehitusplatsil, kus räägivad arhitektid Karli Luik ja Ralf Lõoke (Salto) ning ehitaja Tiit Nurklik (KMG Ehitus). Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd selgitab, mis saab Skoone bastionist tulevikus. Autor: Arp Müller. Toimetaja Kaja Kärner. Helioperaator Maris Tombach. 

LINK 

 Eetris 18.04.2011. Selja taha jäänud kinnisvarabuumi tipust lahutab meid neli aastat, hinnad on kukkunud 40-50%. Nüüd on meil EURO, väidetakse, et augu põhi on möödas, algab vaikne taastumine. Kas ka tegelikult? Stuudios on Peep Sooman Pindi Kinnisvarast, Viljar Arakas Eften Capitalist ja Andres Tukk Swedbankist. Autor: Arp Müller. 

LINK 

 Eetris 23.05.2011. Mitmete sõjas hävitatud hoone-kvartalite asemel laiuvad Tartus praegu pargid. Linnaarhitekt Tiit Sild on käivitanud palju kirgi kütnud diskussiooni – kas tuleks Emajõe vasakkaldal hoonestus taastada? Stuudios on Tiit Sild, linnageograaf Kadri Leetmaa ning Sirbi arhitektuuritoimetaja Margit Mutso. Küsitleb Arp Müller. 

LINK 

 Eetris 25.04.2011. Saade on salvestatud X Tartu Supilinna päevadel – linnaosa ekskursioonil, parima maja tiitli üleandmisel, avatud hoovide päeval elanike kodudes, koer Riku mälestusmärgi avamisel ning platsikontserdil. Saates saavad sõna: Mart Hiob, Aliis Liin, Kristiina Ehin, Heiki Valk, Leo Kulman, Santeri Junttila, Marge Nelk, Tiit Sild, Toomas-Hendrik Ilves, Feodor Tootsi, Mari Tootsi. Autor: Arp Müller. 

LINK 

Eetris 31.10.2011. Soojusenergia hinnad tõusevad, näiteks Tallinna elanikele kallineb kaugküte sügisel 20-40%. Kredex kutsub üles just praegu alustama oma korterelamu renoveerimist kinnitades, et hetkel on läbi aegade parimad rahastamistingimused ja suurimad toetused. Toome näiteks sajandivanuse puumaja (nn Lenderi maja) Kalamajas Vabriku 10 ning 45 aastat vana viiekorruseline paneelelamu Sõpruse pst 244 Mustamäel. Saates räägivad Kredexi eluaseme- ja energiatõhususe divisioni juht Mirja Adler, OÜ Termopilt energiaaudiitor Toomas Rähmonen, AS Telora-E peainsener Tanel Seppel, Swedbanki korteriühistute valdkonna juht Janis Pugri ning KÜ Vabriku 10 juhatuse liige Frantsheska Vakkum. Autor: Arp Müller. 

LINK 

Eetris 21.11.2011. Tallinna rahvastikuprognoosi negatiivse stsenaariumi puhul kahaneb aastaks 2030 elanike arv 381000-ni, positiivse arengu korral aga kasvab 428000-ni. Kuidas tuleks sellest lähtuvalt planeerida pealinna transporti, ehitust, haridus- ja sotsiaalsüsteemi? Kas ja mida saab linn teha rahvastikuprotsesside suunamiseks endale soodsamas suunas? Arutlevad abilinnapea Taavi Aas, Tallinna visiooninõukogu liige majandusgeograaf Hardo Aasmäe ning Geomedia rahvastikuprognoosi koostaja professor Tiit Tammaru Tartu Ülikoolist. Autor ja saatejuht Arp Müller. 

LINK 

Eetris 16.05.2012. Tallinna vanalinna päevade mõtte algataja- läbiviija mitmel aastakümnel, Kodulinna Maja eestseisja Tiina Mägi võtab mõttes kuulaja käekõrvale ja viib Tornide väljakult piki Laboratooriumi tänavat Laiale tänavale, st piki linnamüüri. Ta juhib tähelepanu, mis on hästi, mis halvasti. Autor, toimetaja ja küsitleja on Kaja Kärner. 

LINK 

 Eetris 11.06.2012. Turistid otsivad teed sadamast kesklinna läbi tühermaa, võsa ja ajutiste autoparklate. Mahajäetud aladel Admiraliteedi basseini juures, Linnahalli kõrval, Kalarannas kõrgub umbrohi, siin-seal on prügihunnikud, asotsiaalid teevad lõket. Miks ei arene kesklinna rannaalad, arutlevad stuudios Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, Sirbi arhitektuuritoimetaja Margit Mutso ning arhitekt Villem Tomiste. Intervjuudes kirjeldavad oma ettevõtete plaane rannaalal Skanska juht Andres Aavik ja Tallinna Sadama esindaja Ahto Ader. Saatejuht ja autor Arp Müller. Helioperaator Maris Tombach. 

LINK 

Eetris 02.12.2013. Maxima varing Riias, 54 inimohvrit ja kümned vigastatud ajendavad küsima, milline on kontroll avalike hoonete ehituskvaliteedi ja sellest tuleneva ohtuse üle meil Eestis. Meenutagem kasvõi Solarise lae varingut või vähegi tugevama tuulega lendu kippuvaid uuemaid katuseid. Stuudios on Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse liige, arhitekt Tõnis Tarbe, Eesti Ehitusinseneride Liidu volikogu liige, ehitusinsener Heiki Meos, Ehitusettevõjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson ning Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajak. Saatejuht, autor ja toimetaja on Arp Müller. 

LINK 

Eetris 14.04.2014. Tartu kesklinnas asuv maaliinide bussijaam on Eesti suurima väljumiste arvuga bussiterminal. AS Emajõe Ärikeskus soovib aga kõrvalasuvat Tasku kaubanduskeskust laiendada, praeguse, 2003. aastal valminud jaamahoone lammutada ning ehitada bussiterminali hoopis Tasku keskuse juurdeehituse sisse. Plaan on esile kutsunud tõise debati. Tartus salvestatud saates saavad sõna bussijaama kasutajad, AS Emajõe Ärikeskus juht Ain Tammvere, planeeringu vastu protesteerijad – maastikuarhitekt Karin Bachmann ja linnavolinik Gea Kangilaski. Samuti räägivad Tartu planeeringuteenistuse juht Indrek Ranniku ning abilinnapea Jarno Laur. Saatejuht ja autor on Arp Müller. 

LINK 

 Eetris 16.04.2012. Otsused, mis tehakse linnaplaneerimisel, jäävad meie elu mõjutama aastakümneteks. Kuidas need otsused sünnivad, kui läbipaistev on planeerimise protsess ja kuidas kaasata avalikkust paremini? Stuudios arutlevad Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd, Linnalabori eestvedaja Regina Viljasaar ning Telliskivi seltsi aktiivne liige Triin Talk. Kõlavad salvestatud kommentaarid: Arco Vara arendustegevuse juht Veiko Taevere ning arhitekt Meeli Truu. Saatejuht Arp Müller. 

LINK 

Eetris 21.04.2014. Eesti Arhitektide Liit on mures Eesti arhitektuuriõppe tuleviku pärast, põhjuseks arhitektiõppe alustamine Eesti Kunstiakadeemia kõrval ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Millist arhitektuuriõpet Eesti vajaks? Stuudios arutlevad Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige Margit Mutso, TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi direktor Irina Raud, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis ning haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Helen Põllo. Saates kõlab ka usutlus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liikme ning Nordeconi juhi Jaano Vinkiga. Saatejuht, autor ja toimetaja on Arp Müller. 

LINK 

 Eetris 02.06.2014. Balti jaamas rongilt maha tulles jääb kõigile silma Kopli tänava veeres laiuv koloriitne Balti jaama turg oma eriilmeliste putkade, veidi räämas oleku, aga samas ka kaubavalikuga, mida tänapäeva moodsatest kaubanduskeskustest ei leia. Saade selgitab, millised on turu hiljuti omandanud Astri Grupi tulevikuplaanid, milliseks ala muutub ja mil moel jätkub seal turukauplemine. Saates räägivad: Astri Grupi esindajatena projektijuht Aare Udras ning arhitekt Aivar Roosaar, Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd, Põhja Tallinna linnaosa arhitekt Kaidi Õis, Telliskivi Seltsi liige ja Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige Toomas Paaver, Telliskivi loomelinnaku asutaja ja üks omanikest Jaanus Juss ning Balti jaama turu müüja Anna Itkina. Oma arvamust avaldavad mikrofoni ees ka turukülastajad. Autor ja toimetaja Arp Müller. 

LINK 

Eetris 22.09.2014. Lasnamäe võludest, muredest ja Lasnaidee/Ласнаидея tegevusest räägivad Linnalabori projektijuht Maria Derlõš, kunstiprojekti Suur-Lasnamäe kuraator Kadri Klementi, Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Jaanus Riibe ning TTÜ linnasotsioloog Katrin Paadam.

LINK 

Salvestuskuupäev 22. juuli 1990-ndate algus. Avaliku ürituse lindistus, mis toimub Linnamuuseumi korraldusel Dominiiklaste kloostri õues. Teema: “Elu võimalikusest linnas”, sellel peatuvad kõik kõnelejad. Saate autor Lea Veelma. 00:00:00 Lea Veelma räägib üritusest ja Kunstisaatest, tänab toetajaid. 00:02:04 Vello Rand sissejuhatus. 00:03.26 Tiit Sinissaar, Lea Veelma ja Sulev Mäeväli ning Juhan Maiste Dominiiklaste kloostrist, kus salvestus toimub. 00:09:06 Arsi Kook Inrestauraatori näitusest kloostri õuel. 00:09:53, 00:23:31; 00:39:38 Vello Rand ja muusikud Jaak Johanson ja Mart Johanson räägivad muusikast linnas, muusikud laulavad. 00:16:33 Tiit Sinissaar ja Andres Tolts loomingutingimustest linnas. 00:18:34 Lea Veelma ja Jüri Arrak reisimisest, linnast ja loomingust. 00:20:54 Jüri Arrak, Lea Veelma, Andres Tolts ja Tiit Sinissaar suurlinna võlust. 00:26:39 saatekülalised Karin Hallas, Hanno Kreis, Ülo Peil ja Mart Kalm räägivad Lea Veelma ja Tiit Sinissaarega linna tulevikust ja arhitektuurist ning linna ilust. NB! Jutt kohati moonutustega. 

LINK 

Salvestuskuupäev 22. juuli 1990-ndate algus.Avaliku ürituse lindistus, mis toimub Dominiiklaste kloostri õues. Teema: “Elu võimalikusest linnas”. Saate autor ja toimetaja Lea Veelma. Esineja Tiit Sinissaar. Intervjueerija ja sissejuhataja Vello Rand. Esineja Jüri Aarma mängib harmooniumi, laulab ja loeb värsse uuest kavast: Rootsi luuletaja ja helilooja Carl Michael Bellmann (1740-1795). Jüri Aarma räägib omapärasest Rootsi poeedist ja heliloojast, kes oli suur vagabund. 00:29:10 Lea Veelma, Tiit Sinissaar ja Vello Rand tänavad kohaletulnuid ja sponsoreid, Jüri Aarma laulab veel ühe laulu. NB! kontsert-salvestus moonutustega ja erineva nivooga, monteerimata materjal. 

LINK 

 Eetris 20.05.2004. Mina on külas Tallinna Linnamuuseumis, tema küsimustele linnade kohta vastavad teadurid Ando Pajus ja Toomas Abiline. Laste saatesari. Autor Eva Koff, esitab Külli Teetamm. 

LINK 

Eetris 25.04.2007. Mina küsimustele vastab arhitekt Ike Volkov. Kuidas teha linna ohutumaks. Missugused on Tallinnas toredad kohad. Laste saatesarja autor Eva Koff, Mina – Külli Teetamm, toimetaja Tiina Vilu, helirežissöör Maris Tombach.

LINK 

Eetris 21.12.2010. Haldi Normet-Saarna ja Mart Ummelas vestlevad Eesti Kunstiakadeemia professori ja akadeemiku Mart Kalmuga. Arhitekt Alar Kotli. Esivanemad. Õpinguaastad ja Mart Laar. Tänapäeva kunsti uurimine. Solarise ümbrus. Kunstiakadeemia maja. Arhitektid Robert Natus ja Herbert Johanson. Arhitektuur Eestis. Tallinna haljastus. 

LINK 

 Eetris 01.04.1988. 1.-2. aprillil 1988 Toompeal ENSV Ülemnõukogu istungite saalis toimunud loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mis kajastas Eestimaal kujunenud situatsiooni loomingulise intelligentsi silmade läbi. Sõnavõtud: 00:00:02 ENSV Kirjanike Liidu esimees Vladimir Beekman, 00:10:32 arhitekt Ado Eigi, 00:21:59 kirjanik ning tõlkija Ain Kaalep, 00:39.59 arhitekt Irina Raud, 00:50:01 Eesti Kunstnike Liidu juhatuse esimees Enn Põldroos, 01:00:24 arhitekt, ajakirjanik Ike Volkov, 01:06:30 helilooja Lepo Sumera, 01:18:56 kirjanik Heino Kiik. Pleenumi juhataja on Mikk Mikiver. Toimetaja Marika Mikli. 

LINK 

Eetris 20.01.1997. Saates tuleb juttu muinsuskaitse konfliktist, I saade, saate autor Jaana Padrik. Saates kõnelevad riigi Muinsuskaitseameti peadirektor Jaan Tamm, muinsuskaitse spetsialist Rasmus Kangropool, kunstiajaloolane ja teadur ning linnavolikogu ja kesklinna kultuurikomisjoni liige Jüri Kuuskemaa ning kultuuriminister Jaak Allik. Ümbervõte seni arhiveerimata lindilt. 

LINK 

 Eetris 27.01.1997. Saates tuleb juttu muinsuskaitse konfliktist, II saade, saate autor Jaana Padrik. Saates kõnelevad restauraator ja Restor direktor Arsi Kook, Muinsuskaitseameti peadirektor Jaan Tamm, kultuuriminister Jaak Allik, Linnaplaneerimisameti juhataja Hain Karu, kunstiajaloolane, Tallinna linnavolikogu ja kesklinna halduskogu kultuuri- ja kinnisvarade komisjoni liige Jüri Kuuskemaa, Tallinna linnavolikogu kultuurikomisjoni esinaine Ivi Eenmaa, riigikogu kultuurikomisjoni liige Märt Kubo. NB! Kohati moonutused! Ümbervõte seni arhiveerimata lindilt. 

LINK 

 Eetris 18.01.1999. Saates tuleb juttu ehituslubade ja detailplaneeringute probleemidest, saate autor Jaana Padrik. Saates kõnelevad Keskkonnaministeeriumi planeeringutalituse juhataja Jüri Lass, Tallinna abilinnapea Kalev Kallo, Linnaplaneerimisameti juhataja Hain Karu, Priidu Kalbre ja Tiit Talvi Harju Maavalitsusest, Süda tn 9 elanikud Anneli ja Andrus Roos ning Gerli Tammik, Harju maasekretär, jurist Sven Põder. NB! Kohati moonutused! Ümbervõte seni arhiveerimata lindilt. 

LINK 

Eetris 21.02.2001. 00:00:00 saate kujundus. Saade Vabaduse väljaku ja ümberkaudsete tänavate detailplaneeringust, millega kaasnes linnaisade plaan võtta Kaarli puiestee vanad pärnad maha ja rajada puiestee alla parkla. Teemast räägivad: 00:05:23 ajakirjanik Kadi Alatalu, 00:07:42 hüdrogeoloog Erna Sepp, 00:15:51 keskkonnakaitseministeeriumi spetsialist Urve Sinijärv, 00:19:48 Tallinna linnavolikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Mati Eliste ja 00:22:02 poliitikateaduste magister Juhan Aare. 00:28:30 kujundus. Saate autor ja toimetaja Kaja Kärner. 

LINK 

 Eetris 06.05.2003. Saatejuht ja toimetaja Mart Ummelas. Võru linnas ehitusprobleemid – büroohoone varjab naabermaja elanike korterites valgust. Ehitusnõuded. Detailplaneeringud. Normid, määrused. Ehitusload. Kompensatsioonide maksmine. Inimeste õigused. Räägivad: Võru linnaarhitekt Ülle Luuk, Võru Linnavalitsuse ehitusnõunuk Märt Ploomipuu, vandeadvokaat Maivi Ots, Arhitektide Liidu eestseisuse liige Margit Mutso, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Neeme Nõmme, ekspert Tuuliki Laesson, arhitekt Ilmar Jalas. Autor Mart Ummelas. 

LINK 

Eetris 21.01.2004. Tallinna üldplaneeringu osana on valminud Paljassaare ja Kadrioru ranna (Russalka mälestusmärgini) vahelise rannaala üldplaneering, milles esinevaid küsitavusi esitab saates MTÜ Hooliv ja Jätkusuutlik Tallinn esindajaina Mereakadeemia professor Heino Levald ja ehitusinsener Enn Siim. Linnavalitsuse poolt kaitsevad juba volikogus kinnituse saanud planeeringut abilinnapea Toivo Ninnas ning Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti juhataja, linna peaarhitekt Ike Volkov. Saate autor ja küsitleja on Mart Ummelas. 

LINK 

Eetris 28.01.2004. Tallinna linnavalitsus on olümpia purjeregatiks 1980. aastal valminud Tallinna Linnahalli müüki pannud põhjendusega, et Linnahall on funktsionaalselt ja füüsiliselt vananenud ning Saku Suurhalli valmimise järel on Linnahall kontserdipaigana oma tähtsuse kaotanud. Kinnisvaraarendajad OÜ-st Manutent on valmis selle ära ostma, nende tellitud ekspertiisi järgi on Linnahall avariiohtlik ja Manutent tahaks Linnahalli lammutada. Seda ei luba muinsuskaitse, sest Linnahall on 1997. aastal arhitektuuriväärtuste nimekirja kantud. Saates räägivad Linnahalli projekteerinud arhitekt Raine Karp, kunstiteadlane ja muinsuskaitsja Krista Kodres, Linnahalli direktor Tõnu Prööm, kultuuriminister Urmas Paet ja üks eelmisi Tallinna linnapäid Jüri Mõis. Saatejuht ja küsitleja on Kaja Kärner. 

LINK 

 Eetris 17.03.2004. Kinnisvaraarendajad tahavad Tallinna Linnahalli maha lammutada. Ometi on tegu unikaalse, muinsuskaitse all oleva ehitisega, mis väärib renoveerimist ja eksponeerimist. Saates avavad linnahalli varjatud väärtusi ehitise peakonstruktor Ago Kuddu, Eesti vaivundamentide parim ekspert, TTÜ professor Mait Mets, geotehnika insener Ago Vilo ja TTÜ ehitusteaduskonna dekaan, professor Karl Õiger, kelle juhitud ehituslik ekspertiis tõestab linnahallile pikka tulevikku. Arhitektide Liidu seisukoha ütleb liidu peasekretär Margit Mutso. Saatejuht ja küsitleja on Kaja Kärner. 

LINK 

 Eetris 13.04.2004. Maakitsikus linnades ja valdades on suur — linn tahaks tühjadele maatükkidele midagi ehitada, areneda, seni riigi omanduses olevat maad enne munitsipaliseerides. Sageli on üks kolmandik omavalitsuse territooriumist munitsipaliseerimata, kuid riik ei taha maad käest anda, sest liiga sageli on omavalitsus enda kätte saadud maa lihtsalt kinnisvaraärikatele maha müünud. Niisiis on igas linnas söötis maatükke ja projekte, mis teoks ei saa. Riigi huve selgitab saates Riigi Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur, Narva linnavolikogu esimees, Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin, Narva ekslinnapea Imre Liiv, Narva arhitektuuri ja linnaplaneerimise ameti juht Kalju Müür ning Ida-Viru eelmine maavanem, praegu Riigikogu liige Rein Aidma. Saatejuht ja küsitleja on Jüri Nikolajev. 

LINK 

 Eetris 05.05.2004. Tallinna Linnahalli müüa otsustanud Tallinna linnavalitsus tellis BK Konsultandid AS-ist eksperthinnangu, et kui palju linnahalli ümberehitus kontserdi- ja konverentsikeskuseks maksma läheb. Summaks saadi üle 400 miljoni. Saates põhjendab seda Arvo Jaama firmast BK Konsultandid AS. Seda ekspertiisi analüüsib omakorda TTÜ ehitusteaduskonna dekaan, professor Karl Õiger. Linnahalli autor arhitekt Raine Karp väljendab arusaamatust, miks keskendub linnahalli omanik ümberehituse maksumusele ega taha otsustada, missugust ja kui mitut suurt kontserdisaali Tallinn vajab. Linnahalli lammutamise vastu kodanikualgatuse korras allkirjade kogumisest räägib TKTK rektor ja linnavolikogu liige Arvi Altmäe. Saatejuht ja küsitleja on Kaja Kärner. 

LINK 

 Eetris 16.06.2004. 2003/2004. a hooaega kokkuvõtvas saates räägime, mis on pärast Argipäevas käsitlemist saanud Tallinna Linnahalli müügist (räägivad, linnahalli direktor Tõnu Prööm, arhitekt Raine Karp ja abilinnapea Kaia Jäppinen), apteekidest ja uuest ravimiseadusest (Apteekide Liidu peaproviisor Kaidi Vendla) ning omavalitsusest pakutud elamiskõlbmatu eluruumi oma rahadega korda teinud sundüürnike taotlusest see pind endale üldistel alustel erastada (minister Meelis Atonen, endine minister Liina Tõnisson). Saatejuht ja küsitleja on Kaja Kärner. 

LINK 

 Eetris 12.04.2005. Ignar Fjuki arhitektuuribüroos sai valmis Kadrioru ehitusmäärus. Kruntide kaupa on ära määratud, kuidas miljööväärtuslikke hooneid rekonstrueerida või lammutada. Kadrioru säilitamistväärt keskkonna üle arutlevad arhitekt Ignar Fjuk, Tallinna Kesklinna vanema asetäitja Kaia Sarnet, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonna juhataja Leele Välja ja Tallinna Linnaplaneerimisameti projektijuht Aale Kask. Autor, saatejuht ja küsitleja on Riina Eentalu. Toimetaja Kaja Kärner. 

LINK 

 Eetris 03.05.2006. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone arhitektuurikonkursi võidutöö Memory Fields tekitas Eestis suuri vaidlusi. Kuidas ERM-i oma töötajad on vahepealsel ajal arhitektuurse lahendusega tutvudes oma suhtumisi kujundanud ja muutnud? Räägivad direktor Krista Aru, peavarahoidja Riina Reinvelt, teadusdirektor Terje Anepaio, vanemkoguhoidja Eevi Astel, projektijuht Agnes Aljas ja Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Peeter Mauer. Saatejuht ja küsitleja on Kaja Kärner. Autor ja toimetaja Kaja Kärner. 

LINK 

 Eetris 1999, dotsent Mart Kalm.

LINK 

Eetris 13.01.1988. Saates tuleb juttu Iru-Muuga ringraja probleemidest, Tartu lennumürast ja Süda tänava kvartali probleemidest, saate autor Jaana Padrik. Saates kõnelevad Eesti Arstide Liidu asepresident Mati Tarum, professor Toomas Frey, Tartu linna ökoloog Mart Külvik, Tartu Linna Täitevkomitee esimees Viktor Korrovitš, kunstiteadlane Juhan Maiste, Ehituskomitee linnade planeerimise osakonna juhataja Jüri Lass, Tallinna Täitevkomitee esimehe asetäitja Heinar Leismann, Eesti Looduskaitsekomitee peaspetsialist Eino Väärtnõu, Eesti Muinsuskaitse esimees Trivimi Velliste, Tallinna Botaanikaaia asedirektor Rein Ratas. Ümbervõte seni arhiveerimata lindilt. 

LINK 

 Eetris 16.02.1988. Saates tuleb juttu Süda tänava ja Tatari tänava probleemidest ning Estonia teatri uue hoone ehitamisest, saate autor Jaana Padrik. Saates kõnelevad instituudi Kommunaalprojekt Ilmo Liive, arhitekt Toivo Kallas, eelarvestaja Herbert Kotkas, teadussektori juhataja Ülo Pihlak, Tallinna Linna Täitevkomitee aseesimees Tiit Nuudi, Süda tänava elanik ja arhitekt Tiit Tomiste, TA Tallinna Botaanikaaia direktor Jüri Martin, Eesti Projekti osakonna peaarhitekt Malle Meelak, Eesti Projekti arhitekt Peep Jänes, Tallinna peaarhitekt Jüri Jaama, arhitekt Ado Eigi, Estonia teatri direktor Ants Sõber, kultuuriministri asetäitja Ilmar Moss, linnanõukogu alatise kultuurikomisjoni esimees Mati Klooren, Loominguliste Liitude esimees Ignar Fjuk, Eesti Looduskaitse esimehe esimene asetäitja Jaan Eilart. NB! moonutused! Ümbervõte seni arhiveerimata lindilt. 

LINK 

 Eetris 22.03.1988. Saates tuleb juttu Iru-Muuga ringraja probleemidest, saate autor Jaana Padrik. Saates kõnelevad Tallinna Täitevkomitee esimehe asetäitja Tiit Nuudi, hariduskomisjoni esimees Mait Arvisto, tervishoiukomisjoni esimees Väino Tupits, raja projekti peainsener Artur Hansman, Kommunaalmajanduse valitsuse kapitaalehituse osakonna juhataja asetäitja Luik, kultuurikomisjoni esimees Mati Klooren ja liige Viivi Panova, Tallinna peaarhitekt Jüri Jaama, Aiandus- ja Mesindusseltsi Muuga osakonna aseesimees Ants Eglon, keskkonnakaitse komisjoni esimehe asetäitja Eino Väärtnõu, Eesti Projekti arhitekt Malle Meelak, linna peaarhitekti asetäitja Margus Koot. Ümbervõte seni arhiveerimata lindilt. 

LINK 

 Eetris 05.07.1988. Saates räägitakse kolmel aktuaalsel teemal: Tselluloositehase sulgemine, Iru-Muuga ringraja rajamine ja Süda kvartali saatus. 00:01:41 reportaaž Poliitharidusmaja ees toimunud rahva meeleavalduselt, 10.06.1988 Rahvasaadikute nõukogu istungjärgu ajal. 00:05:12 linnapea Harri Lumi sõnavõtt istungjärgul. 00:08:29 Iru-Muuga ringraja rajamisega seotud probleeme arutab Linna Täitevkomitee istungjärk, flotoliivade reostuse uuringut teostanud komisjoni seisukahad. Istungjärku juhatab Heinar Leismann. 00:19:10 Anti Oidsalu loeb ette töögrupi otsuse. 00:21:02 Süda kvartali saatust arutati Eesti Projekti saalis 08.06.1988, Heinar Leismanni sõnavõtt. 00:25:45 peaarhitekt Ilmo Liive, 00:26:52 uurimistöö arhitektuuri-ajaloolise osa autor Robert Nerman, 00:28:02 Heiki Lubi sõnavõtt, 00:30:07 kultuuriloolane Maia Remmel. Saate autor Jaana Padrik. 

LINK 

 Eetris 25.09.1989. NSVL rahvasaadik, arhitekt, Eesti Arhitektuuri Peavalitsuse juhataja Ignar Fjuk. Teda usutleb Jüri Hansen. Jutuks tuleb mulje Moskvast, lapsepõlv, kooliaeg, Loomeliitude tegevus (ühispleenum, kultuurinõukogu), muusika, muusikakool, arhitektuuriõpingud, arhitektitöö, rahvasaadikuks saamine, poliitiku roll. Saade on muusikaliselt kujundatud (Chris Rea, Rein Rannap, Scott Joplin, Bruce Springsteen). Autor Jüri Hansen. 

LINK 

 Eetris 17.10.1994. Saates tuleb juttu õigusjärgsete omanikega seotud probleemidest, saate autor Jaana Padrik. Omanikud ei säilita oma hoonetes arhitektuurilisi väärtusi. Saates kõnelevad RAS Eesti Ehitusmälestised kunstiajaloolane Silvi Lindmaa-Pihlak, Eesti Ehitusmälestiste peaarhitekt Aarne Kann, Tallinna Arhitektuurimälestusmärkide Kaitse Inspektsiooni vanalinna arhitekt Jaan Sotter, Jaanis Tali Tallinna Kultuurimälestiste Inspektsioonist, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Mart Aru. NB! Kohati moonutused! Ümbervõte seni arhiveerimata lindilt. 

LINK 

 Eetris 26.09.2001. Saate autor ja esineja Mirjam Tally. Helioperaator Katrin Maadik. Arhitektuuri minevik ja tulevik. 00:00:50; 00:20:50; 00:34.15; 00:43.33; 00.52:45 kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa rändab Tallinna Ladina kvartalist minevikku ja tulevikku. 00:58:04 lõputeadustus. Saate muusika: John Dowland – Voolake, mu pisarad //Flow My Tears – Maya Homburger, barokkviiul, John Surman – bassklarnet, Stephen Stubbs – lauto, John Potter – tenor, Barry Guy – kontrabass; John Dowland – Laske mul pimeduses elada //In Darkness Let Me Dwell – John Potter – tenor, Stephen Stubbs – lauto, John Surman – bassklarnet, Maya Homburger, barokkviiul, Barry Guy – kontrabass. NB! ASDAT-2020.2 salvestus digitaalsete plõksudega, terve saate ulatuses moonutused. 

LINK 

 Eetris 27.05.1984. Meenutab arhitekt Ott Puuraid (sünd 1904): lapsepõlv; õppimine Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja Tallinna Tehnikumis; praktika Soomes Alvar Aalto juhendamisel; aastast 1944 ametis Viljandi peaarhitektina. Küsitleb Lembit Lauri. Toimetaja Lembit Siimaste. 

LINK 

 Eetris 05.01.1986. Riikliku Kunstiinstituudi prorektor, arhitekt Peeter Tarvas vestleb 70. sünnipäeva eel Lembit Lauriga. Juttu lapsepõlvest, arhitektuuriõpingutest Brno Saksa Tehnikaülikoolis, projekteeritud hoonetest – kino Sõprus, Tartu Vanemuine, Kalevi siseujula, Kääriku spordibaas. Lindil pea kogu salvestuse jooksul elektrilised raksud! Toimetaja Lembit Siimaste. Helioperaator Lilian Veldermann. 

LINK 

Kavas ilmselt 1988. aastal. Saate autor ja saatejuht Martin Viirand. Saade Alar Kotli nimelise preemia saanud arhitektist Vilen Künnapust. 00:00:39 ja 00:12:15 Ike Volkov kõneleb Vilen Künnapust ja tema loomingust. 00:11:33 Helilõik temaatiliselt õhtult “Ruumi poeesia” Kirjanike Majas, kõneleb Vilen Künnapu. 00:17:33 Vilen Künnapu kõneleb West Coast Gateway (Lääneranniku Värav) arhitektuurikonkursist (Los Angeles, 1988). Kavas ilmselt 1988. aastal. Saate lõpp on puudu. 

LINK 

 Eetris 08.07.2001. Arhitektuuriajaloolane Krista Kodres räägib arhitektuurist, selle ajaloost, tähtsusest, tähendusest, arengust. 00:52:39 saate lõpus tutvustab H.Normet järgmise saate külalist. 

LINK 

 Eetris 24.10.2004. Tallinna Kunstihoone (KU) tähistas septembris oma 70. sünnipäeva. Saates räägitakse kunstihoone ajaloost ja tänapäevast. Kunstiajaloolane Ene Lambi räägib sellest, mida tähendas kunstihoone valmimine eesti kunstnikkonnale 1934. aastal, esimestest näitustest ja nende korraldamisest. Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm räägib KU arhitektuurist, selle tähendusest ning maja kohast linnaruumis. Kuraator Anders Härm selgitab vastuolu praeguse KU tegutsemise ja tegelikkuse vahel. KU nõukogu esimees Harry Liivrand kõneleb vastuolude taustast ning KU võimalikest toimimisviisidest ja rollist Eesti kultuurielus. Saate autorid Anu Allas ja Andreas Trossek. 

LINK 

 Eetris  30.01.2005. Arhitektuur – arhitektuurimuuseumist, soome kaasaegest arhitektuurist ja Alvar Aalto 1925. a. Pärnu supelasutuse projektist räägivad Eesti Arhtektuurimuuseumi direktriss Karin Hallas-Murula, näituse “Päikesereis” koostaja Inge Laurik ning saate autorid Anu Allas ja Andreas Trossek. 

LINK 

 Eetris 16.10.2005. Eesti arhitektuuripäevadest – erinevatest üritustest ja näitustest – räägib arhitektuurikriitik Urmas Oja. Tarbekunsti- ja disainimuuseumi näitusest “Kilekotti” räägib Kai Lobjakas. Saate autorid Anu Allas ja Andreas Trossek. 

LINK 

 Eetris 09.04.2006. Veneetsia arhitektuuribiennaal ja SPM. 2006. aasta sügisel toimuva Veneetsia X arhitekuuribiennaali teema on -Meta-linn / Meta-City-. Eestit valiti biennaalil esindama sotsiaalse positsioneerimise meetod (SPM) ehk n.ö mobiilse linnaplaneerimise projekt, kus mobiiltelefonide abil jälgitakse inimeste igapäevast liikumist ja ruumikasutust ning võetakse seda arvesse linnakeskkonna loomisel. Idee on sündinud teaduse ja kunsti piirimail, arhitektide, planeerijate ja geograafide koostöös. Veneetsia väljapaneku loovad arhitektuuribüroo Urban Mark ja Tartu Ülikooli geograafia instituut. Räägime arhitekt Ülar Marki ja geograaf Rein Ahasega. Kuidas saaks sotsiaalse positsioneerimise meetodit tegelikkuses rakendada ning mida see kaasa tooks? Kas jälgimishirm võiks inimeste osalust takistada? Kuidas saab SPM kaardistada inimeste tegelikke tahtmisi, kui need on nagunii piiratud juba olemasoleva linnastruktuuriga? Mis on eesmärk – kujundada linn inimeste järgi või suunata inimeste liikumist vastavalt planeeringule? Miks on linnas oluline erinevate sotsiaalsete gruppide kokkupuuted? Kuidas saaksid inimesed ise linna luua? Saatejuhid: Anu Allas ja Andreas Trossek. Toimetaja: Liina Fjuk. Operaator: Katrin Maadik. 

LINK 

 Eetris 28.01.2007. Nikolai Kusmin 100, “Supersuperficial” ja Kiwa – arhitektuurist * Nikolai Kusmini 100. sünniaastapäevale pühendatud näitusest, räägib Eesti Arhitektuurimuuseumi teadur ja näituse kokkupanija Mihkel Karu. * galeriis 008 on avatud EKA vabade kunstide teaduskonna esimese kursuse popkunsti ja minimalismi teemal näitus “Supersuperficial” (26.01-26.02.2007, juhendajaks Kreg A Kristring ja Kiwa), räägib Kiwa, galerist Lea Adrikorn ja tudengid (Regina Kuningas, Loore Raav, Teele Altmäe) * Kiwa osaleb varsti Rael Artel Non Profit Project Spacetudengid raames Tartu Keskraamatukogus näitusega “Tekstist masinani”. Saatejuhid: Karen Jagodin ja Aleksander Tsapov. 

LINK 

 Eetris 22.04.2007. Saate külalised on kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik Laila Põdra ja kunstiteadlane Eha Komissarov. Esimene räägib oma uuest tööst nõunikuna ja sellega seonduvaga eesti arhitektuuris. Teine räägib kunstioksjonitest, mis kevaditi leiavad aset mitmes Tallinna eragaleriis. Arutletakse ka küsimust, kas riiklik kunstimuuseum saab teha oksjone (maailmas palju diskuteeritud küsimus). Saate autorid: Karen Jagodin ja Aleksander Tsapov. 

LINK 

 Eetris 10.06.2007. Foto, arhitektuur ja vene uus kunst 1) Kalev Vapper räägib oma fotonäitusest Tartus: “Vapper Kalev lõpetab kooli” Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetamisest 15.06.2007 2) Toomas Tammis räägib Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna lõputööde näitusest Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 5. – 30. juuni 2007 3) Teet Veispakk räägib KUMUs üleval olevast vene uue kunsti näitusest “Mälu tagasitulek” 12. mai – 29. juuli 2007, kuraator on Viktor Misiano. Saate autor: Aleksander Tsapov. Muusika: Vaiko Epplik, Eliit “Ljubovnik”. 

LINK 

 Eetris 12.01.2008. Leonhard Lapini 60. sünnipäevale pühendatud näitusest “Arhitektuur lõpmatuseni” räägib näituse kuraator Eesti Arhitektuurimuuseumi teadur Mait Väljas. Autor Aleksander Tsapov. 

LINK 

 Eetris 19.01.2008. Eesti Arhitektuurimuuseumi maa-arhitektuuri näitusest “EKE Projekt” räägib arhitektuurikriitik Mihkel Karu. Ajakirja Kunst.ee peatoimetaja Heie Treier räägib ajakirja uuest numbrist. Muusika Kraftwerk “Showroom dummies”. Autor Aleksander Tsapov.

LINK 

 Eetris 26.01.2008. Käesoleval aastal välja kuulutatud arhitektuuriaastasse kavandatud üritustest räägivad vestlusringis Eesti Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark, aseesimees Margit Mutso ja saate autor Aleksander Tsapov.

LINK 

Eetris 17.11.2003. Saaremaa tuulikute ehitamise võistluse võitis Suido Krumm, kes ehitas saun-pukktuuliku. Võitjat küsitleb Aare Laine. Räägib ka Saare Maavalitsuse planeerimisala peaspetsialist Kaarel Kasemets. 

LINK 

 Eetris 27.02.2004. Täna toimus Eesti Linnade Liidu korraldusel Paides liidu aastakoosolek — Linnade Päev. Linnade liidu büroo tegevdirektor Jaak Aab annab ülevaate sellest, mida liitu kuuluvad 39 linnapead ja 7 vallajuhti arutama hakkavad, maa munitsipaliseerimist tuleb neile selgitama keskkonnaminister Villu Reiljan ning Euroopa Liidu rollist omavalitsuste arengus räägib Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Rein Lang. Jaak Aaba küsitleb Kaja Kärner.

LINK 

 Eetris 10.06.2004. Ümberehitused Rakvere turuplatsist keskväljakuks on tekitanud linnarahva seas tõsist vastuseisu, selgub Ago Gaškovi salvestatud tänavaküsitlusest Kunagine Rakvere abilinnapea ja kesklinna arhitektuurikonkursi žürii esimees Peep Vassiljev ning linnaarhitekt Oliver Alver on nn läbimurdega rahul. Ka kaitseväe ülemjuhataja Tarmo Kõuts usub, et ehitustööd saavad võidupüha paraadiks valmis. 

LINK 

 Eetris 10.12.2004. 9.12.2004 hilisõhtul selgus arhitektuurivõistluse Aasta parim puitehitis võitja. Selleks on arhitekt Aivo Sults ja tema meeskond. Reporter Toivo Makk küsitleb Aivo Sultsi ning žürii esimeest, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna professorit Veljo Kaasikut. 

LINK 

 Eetris 22.01.2006. Margus Saare vestluskaaslane on arhitekt Margit Mutso. Eesti Rahva Muuseumi uus maja. Viru keskus. Tartu Kaubamaja. Arhitektuurivõistlused. Autor Margus Saar. Toimetaja Madli Leikop. 

LINK 

Eetris 09.04.2006. Stuudios vestlevad Margit Kilumets ja arhitekt Mai Šein. Mida ja milliseid maju eestlased ehitavad. Ehitusmentaliteet Soomes. Viru keskus. Funktsionaalne planeerimine. Arhitektuur ja ehitamine Soomes, Hollandis, Dubais ja Hiinas. Autor Margit Kilumets. Toimetaja Madli Leikop. 

LINK 

 Eetris 26.01.2014. Sel pühapäeval on Jutusaates külas arhitekt Indrek Allmann, kes aastaid tagasi ehitas maja õhku ja nüüd valmistub rekordiks, mis arhitektide maailmas on enneolematu. Miks sellised teod vajalikud on küsib Anu Välba sel pühapäeval. Toimetaja Margit Kilumets. Muusika: Villu Veski, Taavo Remmel, Tiit Kalluste. 

LINK 

Eetris 02.2002. Saatesari Spekter. Saate autor, toimetaja ja esineja Madli Leikop. Saates räägib Tallinna aukodanik ja kodu-ajaloolane Robert Nerman Tallinna ajaloost, erinevatest eeslinnarajoonidest Koplist, Kalamajast, Pelgulinnast, Lasnamäest ja Süda-Tatari piirkonnast. Robert Nermani raamatutest “Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940″ ; “Lasnamäe ajalugu”, uurimistöö vajalikkusest, jm. 

LINK 

 Eetris 27.09.2013. Usutlus multitalendi, visionääri, arhitekti Andrus Kõresaarega, kelle büroos on valminud Lennusadama vesilennukite angaaride, Tallinna teletorni rekonstruktsiooni, Fahle maja, porganditega Eesti EXPO paviljoni ja kümned teised tuntud projektid. Räägime arhitekti loometööst, kujunemisaastatest, Tallinna arhitektuuri ja linnaplaneerimise probleemidest. Küsib saate autor Arp Müller. Helioperaator Evelin Voodla. Muusika: Mahmoud Ahmed “Ere Mela Mela”. 

LINK 

 Eetris 10.05.2014. Saates räägib kunstiajaloolane Juhan Maiste Tartu Ülikoolist, ajaloost, arhitektuurist, kunstist, arhitekt Johann Wilhelm Krausest jm. Küsib saate autor ja toimetaja Urmas Vadi. Helioperaator Vivika Ludvig. Saade muusikaliselt kujundatud. 

LINK 

Eetris 27.05.1974. Saate autor Martti Soosaar. Töö ja selle tegija. Külaline on arhitekt ja pedagoog Peeter Tarvas. Teemad: looming, suuremad tööd Kalevi siseujula, Kalevi Keskstaadioni Kääriku Spordibaas, jt; pedagoogitöö, hobid. Saates muusika. Toimetaja ja saate teadustus ja Age Raa. Muusikaline kujundaja Silja Vahuri. NB! saates kohati mikrofoni kolinad! 

LINK 

 Eetris 1980. aastate alguses. Saate teema: linn, milliseks kujuneb linn. 00:00:00 Saate sissejuhatus Lea Veelma. 00:00:39 Tallinna peaarhitekt (aastatel 1980-1990) Jüri Jaama (29.12.1936-08.08.2004) ja intervjueerija Lea Veelma. Linnaplaneerimisest. Tallinna uus generaalplaan. 00:10:30 sissejuhatus Lea Veelma: põline tallinnlane Leida Tarand meenutab ( – seda lõiku, mille toimetas Mari Tarand salvestisel ei ole.) 00.10:57 sissejuhatus Lea Veelmalt 00:11:16 Marje Lenk ja Tallinna peakunstniku asetäitja Silvia Ehrenbusch linnakujunduselementidest – õhulised purjed. Uudsed kioskid. Mälestustahvlid, plaanis 1984 monument püstitada, Võidu väljaku rikastamisest, vabaõhukohvikutest. Linnakujunduse kombinaat. Linnakujunduses oma näo kujundamisest. Raekoja platsi kompleksne fassaadireklaami projekt. 00:20:30 Lea Veelma sissejuhatus. 00:20:54 Helgi Erilaid loeb Jaan Krossi kirjeldust 16. sajandi Tallinnast ja räägib sõnadega maalitud piltidest linnast. Kirjeldab Leopold von Petzholdi maali “Maikrahvi sissesõit Tallinna” 00:27:15 Lea Veelma lõpetus NB! Kõrged on moonutuses. 

LINK 

 Eetris 25.07.2003. Haapsalu linnast kui ajaloomälestisest ja kui nauditavast elukeskkonnast räägivad ajaloolane, Lääne maakonna arhitekt Tõnis Padu, moekunstnik Liivia Leškin ja Evald Okase omandatud endises Haapsalu kunstikoolis kunstisalongi avanud klaasikunstnik Kai Koppel. Küsitleb Kaja Kärner. 

LINK 

 Eetris 30.07.2010. Arp Mülleri vestluskaaslane on arhitektuuriajaloolane Oliver Orro. Jutuks vana puuarhitektuur Tallinnas. Kadriorg. Sloboda. Köismäe. Kalamaja. Tõnismägi. Pelgulinn. Lenderi maja. Kuidas vanu puumaju nõukogude ajal remonditi. Kuidas praegu puitasumitesse suhtutakse. Autor Arp Müller. Toimetaja Marje Lenk. Helioperaator Vivika Ludvig. 

LINK 

Eetris 25.09.2003. Stuudios on Marje Lenk ja Tallinna Pedagoogikaülikooli linnakultuuri õppetooli juhataja ja professor, ajaloodoktor ning filosoofiadoktor Soomes Raimo Pullat. Töö televisioonis 1950.-1960. aastatel. Noorusaastad. Uno Merestest. Sõja-aastad. Küüditamine. 9. märtsi pommitamine. Suguvõsa. Raamat “Eesti linnarahvastik 18. saj.”. Sidemed Poolaga. Elust ja tööst üldse.

LINK 

Eetris 30.07.2010. Arp Mülleri vestluskaaslane on arhitektuuriajaloolane Oliver Orro. Jutuks vana puuarhitektuur Tallinnas. Kadriorg. Sloboda. Köismäe. Kalamaja. Tõnismägi. Pelgulinn. Lenderi maja. Kuidas vanu puumaju nõukogude ajal remonditi. Kuidas praegu puitasumitesse suhtutakse. Autor Arp Müller. Toimetaja Marje Lenk. Helioperaator Vivika Ludvig. 

LINK 

Eetris 13.08.2010. 20.-30.-ndate majad Tallinnas. Tallinna maja. Elu-olu enne II Maailmasõda. Kuidas tuli elekter puitasumitesse. Räägib arhitektuuriajaloolane Oliver Orro, küsib saate autor Arp Müller. Toimetaja Marje Lenk. Helioperaator Vivika Ludvig. 

LINK 

Eetris alates 2002. 

LINK 

 Eetris 26.02.2006. Kingston Jamaikal on paik, kust Kariibi mere põhirütmid reggae ja ska maailma on levinud. Lähemalt linna tekkeloost, Bob Marley elukohast ja muuseumist ning Kingstoni maailmakuulsatest salvestusstuudiotest. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Londoni City’s seisva kummalise ümara pilvekõhkuja plaanid tegi üle maailma tuntud arhitekt lord Norman Foster. Põnevat moodsa arhitektuuri musternäidist kutsuvad londonlased gherkiniks – kurgikeseks. Avati 2004, 41 korrust, üleni klaasiga kaetud. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Villa Torlonia seisab linnasüdamest kaugel keset suurt kaunist parki. 1797 hakkas rikas, aadlitiitli ostnud pankur Giovanni Torlonia endale sellesse parki uhket paleed planeerima, töid juhatas tollane tuntud arhitekt Giuseppe Valadier. Kuid ajalugu pööras asjad nii, et 1925. aastal kolis sellesse ajaloolisse valdusse tollane Il Duce – Benito Mussolini ise. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

India kauneim ehitis Taj Mahal, mille mogulite ajastu valitseja šahh Djahan (1628-1658) ehitas oma naisele Mumtaz-i-Mahalile mausoleumiks, oma suure leina, kurbuse ja armastuse märgiks. Valitseja kutsus tuntuimad arhitektid, insenerid ja skulptorid Pärsiast, Samarkandist, kogu Osmanite impeeriumist, et luua see maailma kauneim armastuse sümbol. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

Walesi prints George’i regendiajastu Londonist – see ajajärk kestis vaid üheksa aastat alates 1811, kuid London elas selle aja jooksul päris suuri muutusi üle. Prints-regent võttis tööle arhitekt John Nashi, kes rajas linna sellised tuntud ehitised nagu tollane kuulus peatänav Regent Street ja Regent’s Park. Muutusid ka sisekujundus ja mood. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

Pentagon Washingtonis. USA sõjaministeerium. Kummalise kumera viisnurga kujuline tohutu hoone. Hakati ehitama Teise maailmasõja alguses ja ehitati väga kiiresti – hoonet oli vaja. Lähemalt arhitektidest ning hiigelhoone erilisest kujust. Ning 11. septembri hommikust 2001, mil terroristide kaaperdatud lennuk tohutu kiirusega otse Pentagoni läänekülge sisse prahvatas. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Kuninglik poolkuu – hiigelkaare kujuline tänav Bathis, mille projekteeris 18. saj keskel arhitekt John Wood noorem. 30-nest täpselt ühesugusest hoonest koosnev ridamaja, ehitatud kuldsest Bathi kivist – rikastele, mõjukatele ja kuninglikust soost isikutele, kes Bathi puhkama tulid. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 1946 saabus kuulus dirigent sir Eugene Goossens Austraaliasse Sydney sümfooniaorkestrit juhatama ja leidis, et orkester esineb Linnahallis. Dirigent võttis oma südameasjaks Sydneysse korraliku ooperimaja ehitamise. Projektikonkursi võitis Taanis elav noor arhitekt Jorn Utzon. Lähemalt ehitusprotsessist, stiilist, funktsioonidest. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

Ainus barokk-kirik Inglismaal, Londoni südalinnas – mälestusmärk võrratule arhitektile Christopher Wrenile, kellel St Pauli plaanide loomisel oli ilmselt eeskujuks Püha Peetruse kirik Roomas. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Arhitekt Antoni Gaudist ja tema loomingust Barcelonas. Loodus oli tema parim õpetaja, sellest jutustavad tema ehitiste kummalised vormid, värvid, kujundid, merekarbid, lilled, liblikad. Püüd kirjeldada tema loomingut, mis on tegelikult kirjeldamatu. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Ajalooline Epidauros ja selle linna iidne amfiteater seisavad Kreeka lõunaosas Peloponnesose poolsaarel. Siin arvati olevat valgusejumala Apollo poja, tervendaja Asklepiose sünnikoht ning siin asus tema pühamu, tervendamistempel asklepieion ja siis ehitati ka juba antiikajal oma ilu poolest kuulsaks saanud tohutu antiikteater. Arhitekt oli Polykleitos Noorem, aeg – ca 365 aastat enne Kristust. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

Metropolitano – moodne katedraal Rio de Janeiros. Kummaline lõigatud tipuga tohutu koonus keset hiigelväljakut. Inimesed on selle kõrval kui sipelgad. Valmis 1976, projekti tegi kohalik arhitekt Joaquim Correa. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Habitat on kummaline, otsekui hiigelkastidest või laste mänguklotsidest püsti pandud elamu, mille arhitekt Moshe Safdie püstitas 1967. aasta Expo maailmanäituseks Montrealis. Julge eksperiment, milles selle autor nägi tulevikulinnade ideed, kuid kahjuks on Habitat seni jäänud ainsaks omataoliseks ehitiseks maailmas. Saate autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Eetris 12.11.2006. Pariisi metroo rajamisaastaks peetakse eelmise sajandi algust – 1900, kuigi esimene raudteeliin linnast välja avati juba 1842. Praegune hiigellinna metroo – see on 14 liini, 380 metroojaama, 211 km maa-aluseid rööpaid. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Akashi sild on kõige suurem ja vägevam rippsild maailmas. Arhitekt Makoto Kitagawa. Ehitamist alustati mais 1988. Ehitustööde kirjeldus, väga palju probleeme. Valmis 1996. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

Empire State Building New York Citys Manhattanil meenutab tohutut taevasse kõrguvat teritatud otsaga pliiatsit. Projekti tegi arhitekt William Lamb, ehitama asuti 1930. aasta suvel. Hoone 102 korrust ulatuvad 381 meetri kõrguseni, torni ja mastiga kokku 443,2 meetrit. Tähtsamaid New York’i maamärke. Autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Uffizi palee Firenzes kujundas kuulus maalikunstnik ja arhitekt Giorgio Vasari suurvürst Cosimo dei Medici käsul. U-tähe kujuline hiigelhoone sai valmis 1565. Algselt oli imposantne hoone mõeldud ametnike ja kohtunike kabinettide jaoks, Cosimo poeg hakkas sinna kunstiteoseid koguma. Saate autor ja toimetaja Helgi Erilaid. 

LINK 

 Eetris alates 2004. 

LINK 

Eetris 28.10.2006. Linnaehituse planeerimisest keskajal räägib Kunstiakadeemia emeriitprofessor Rein Zobel. Lesk-kuninganna Margrete alustab Tallinnas linnapiiride maha märkimist. 1345 – luba rajada akvedukt, tuua vallikraavi vesi ja rajada Härjapea jõele vesiveskid. Vesiveskite kaskaad kui linna esimene kaitsevöönd. Saate toimetaja Piret Kriivan. 

LINK 

Eetris 04.11.2006. Räägib Kunstiakadeemia emeriitprofessor Rein Zobel. Kuidas keskajal maju ehitati. Põhiline materjal: paekivi ja dolo-kivi. Paekivi töötlemine. Kivide ost-müük. Vundament, seina püstipanek. Opus revalicum – mitmest kihist müüri ladumine, vahel lubjamört. Põige rooma kultuuri. Toimetaja Piret Kriivan. 

LINK 

Eetris 25.11.2006. Räägib emeriitprofessor Rein Zobel. Kuidas keskajal maju ehitati, kuidas majale katus pandi. Kivikatus, kivide töötlemine. Õlekatused. Ehituspuu okaspuu. Aknaklaas. Graniidi maardlad Lõuna-Eestis ja Hiiumaal. Tartu Jaani kiriku ehituslugu. Pärnu Nikolai kiriku lugu. Autor ja toimetaja Piret Kriivan. 

LINK 

Eetris 02.12.2006. Kaitsemüürid teistes Eestimaa linnades peale Tallinna. Räägib emeriitprofesssor Rein Zobel. Tartu, Viljandi, Pärnu kaitsemüür. Narva kaitsemüür. Haapsalu ja Paide. Autor ja toimetaja Piret Kriivan. 

LINK 

Eetris 05.03.2011. 16.sajand. Reformatsioon. Toimetaja Piret Kriivan. Kuidas muutis reformatsioon kiriku sisemist ilmet ja välist arhitektuuri? Mis kadus reformatsiooniga ja mis pildirüüste käigus ning mis tuli asemele? Kunstiakadeemia professor filosoofiadoktor Krista Kodres räägib sellest, mida arvas Martin Luther kirikuhoonest ja kirikukunstist. Kas mõnikord kujutati ka piltidel Martin Lutherit ja mida ta ise oleks sellest võinud arvata? Millal hakati kirikutele ehitama torne, missugused olid esimesed koguduse pingid reformeeritud kirikus? 

LINK 

Eetris 01.09.2013. Mustamäe Maarja Magdaleena uuest kirikust räägivad selle kiriku hingekarjane Tiina Klement ja arhitektiuuriteadlane Mait Väljas ja arhitekt Martin Kinks. Küsib toimetaja Meelis Süld. 

LINK 

 Eetris  25.05.1997. Kunstiteadlane Jevgeni Kaljundi räägib Kreenholmi Manufaktuuri tootmishoonete ajaloost ja arhitektuurist. Aastal 1856 omandas saare Ludwig Knoop ning alustas vabriku rajamist: vana ketrusvabik, vana kudumisvabrik ja uus kudumisvabrik. Projekteerimisse kaasati Sankt-Peterburi akadeemilist koolkonda esindavaid arhitekte. Tootmishoonete kõrval kuulusid Kreenholmi hoonetekompleksi veel tööliskasarmud, lastesõim, pood, politseijaoskond, pesukoda ja pagaritöökoda. Ehitati linna kirik. Teise maailmasõja ajal 1944. aastal sai ettevõte pommitamise läbi kõvasti kannatada, alustati taastamist. Aastate jooksul on tehtud palju juurdeehitusi. Küsitleb Martin Viirand. Helioperaator Maris Tombach. 

LINK 

Eetris 02.09.1998. Toimetaja Maris Johannes. Maailmapilt. Tallinna elukeskkond – mida väärtuslikku on meie ajani säilinud sajandi alguse ehitusbuumist. Maris Johannese vestluskaaslane Rotermanni soolalaos on Karin Hallas. Saade on muusikaliselt kujundatud. NB! kleepekohad helidefektiga. 

LINK 

 Eetris 19.09.1998. Toimetaja ja saatejuht Maris Johannes. Maailmapilt. Ekskurss 20. sajandi alguse Tallinnasse. Rotermanni soolalao näitusel on teejuhiks arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas. Näitus: “20. sajandi alguse Tallinn: olev, olnud, kujutletud” Rotermanni soolalao suures saalis 10.07.- 16.09.1998. Saade pole säilitatud terviklikult, säilitatud on saate sõnaline osa. 

LINK 

Eetris 10.05.2008. Martin Viirand ja Hannes Palang räägivad valglinnastumisest. Autor ja toimetaja Martin Viirand. 

LINK 

 Eetris 08.12.1998. Tartu Supilinna hoonestuse muutmise kava – Ago Pärtelpoeg. Linnaplaneerimise osakonna peaspetsialist Indrek Ranniku. 

LINK 

Eetris 02.10.2008. Tallinnas Vabaduse väljakul käimas olevad arheoloogilised kaevamised on avardanud teadmisi linna minevikust. Täna anti linnavalitsuses kaevamistest ülevaade. Villu Kadakas, arheoloog, Boris Dubovik, Tallinna Kultuuriväärtuste amet, Taavi Aas, Tallinna abilinnapea, Reporter Vallo Kelmsaar. 

LINK 

Eetris 05.11.2008. Eesti Maanteemuuseumi eestvõtmisel on alustatud ajaloo seisukohast oluliste sildade tähistamist infotahvlitega. Esimese infotahvli sai Vasula võlvsild Tartumaal. Lähiajal on muuseumil kavas paigutada infotahvlid Konuvere, Kuressaare, Pääsküla, Kükita ja Jõelähtme paekivisildade, Kasari raudbetoonsilla ja Mustajõe terassilla juurde. Sildade kohta infot leida on tegelikult üpris keeruline. Helena Kaldre, Maanteemuuseumi teadur. Mairo Rääsk, muuseumi juhataja. Reporter Taavi Libe. 

LINK 

Eetris 09.01.2009. Täna avati Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones näitus “Ultima Memoria. Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised” juhib tähelepanu meie arhitektuuripärandiga seotud probleemidele. Olev Liivik, näituse üks kuraator. Reporter Uku Toom. 

LINK 

Eetris 27.12.2009. Tallinna Linnahalli kontserdisaal sulgeb oma uksed, maja jääb renoveerimist ootama. Tõnu Prööm, linnahalli juhatuse esimees. Kunstiteadlane Mart Kalm. Reporter Indrek Kiisler. 

LINK 

Eetris 12.06.2012. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu otsustas teha juhatusele ettepaneku lõpetada ERRi uue maja arendus Tuisu tänaval praeguse projekti järgi. Nõukogu esimees Agu Uudelepp; reporter Tõnu Karjatse. 

LINK 

Eetris 03.07.2012. Pandi alus tulevase Mustamäe kiriku rajamisele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar; EELK peapiiskop Andres Põder; reporter Mall Mälberg. 

LINK 

 Eetris 24.07.1999. Saade algab sissejuhatusega. 00:01:15 Supilinn Tartus, Supilinna tulevik, räägivad Maia Möller ja Tartu linnaplaneerimisosakonna peaspetsialist Indrek Ranniku ja Supilinna elanik, näitleja Merle Jääger ning arheoloog Rünno Vissak. 00:11:14 Tallinnas Rotermanni Soolaloas näitus “Eesti Puitarhitektuur” – näitusel käisid Epp Ehand ja näituse üks koostajatest Karin Hallas. 00:17:50 Kehtnas kultuuripiknik – Uku Masingu aasta – kohal olid Mari Tarand, Mikk Sarv ja Marju Sarv. 00:24:26 Martin Viirand ja Helmut Elstrok räägivad sõbrakaubandusest Eesti ja Soome vahel, raamatust “Sõbrakaubandus – sepralaitos”, jm. 00:32:20 Põlvamaal rahvamuusika interpreetide võistlus (Põlva Folk), kohal käis Maia Möller, kes rääkis ka žüriiliikmega – Vaike Sarv. 00:36:33 Ivalo Randalu muusikauudised. 

LINK 

 Eetris 01.05.2004. Linnaplaneering Konstantin Pätsi ajal – räägivad Karin Hallas-Murula ja Eero Epner. Kodukujundus 1930. aastatel – räägivad Johannes Saar ja Eero Epner. Ervin Õunapuu “Eesti gootika” – räägib Berk Vaher. Katkendi loeb Marko Matvere. Alejandro Inarritu film “21 grammi” – räägib Riho Laurisaar. Festival “Prima vista” – räägivad Rein Veidemann ja Sven Vabar. Autor ja toimetaja Urmas Vadi. 

LINK 

 Eetris 23.09.2006. Veneetsia erinumber. Arhitekt Ülar Mark arhitektuuribiennaalist, linnastumisest ja Joint Space’ist. Ühtlasi saame teada mitu inimest planeedil Maa elab linnades. Sõpruse kino juht Katrin Rajasaare arthouse kinost, filmilevist ja vanameister David Lynchist. * Matsalu Loodusfilmifestival. Sel nädalavahetusel toimuva festivali peaosalist ja filme tutvustab programmijuht Ago Ruus. 

LINK 

Salvestatud 2000.

LINK 

 Salvestatud 2006. 

LINK 

 Salvestatud 2006.  LINK 
 Salvestatud 2007. 

LINK 

 Salvestatud 2007. 

LINK 

 Salvestatud 2008.

LINK 

 Salvestatud 2008. Lektorid: loodusemees Fred Jüssi, luuletaja Kristiina Ehin, teoloog Toomas Paul. Arhitektuuriaasta välkloengud. Toimetaja: Jaan Tootsen. Heli: Külli Tüli. 

LINK 

 Salvestatud 2008. Lektorid: ajaloolane David Vseviov, meisterkokk Imre Kose, laulja Tui Hirv, ärimees Rein Kilk, Marten Kaevats, kirjanik Doris Kareva. Valitud palu arhitektuuriaasta välkloengute sarjast. Teema: Arhitektuur on kirg; Arhitektuur on avalik. Toimetaja: Jaan Tootsen.

LINK 

 Salvestatud 2009. Lektorid: Hardo Aasmäe, Heiki Kalle, Aivar Pohlak, Mart Kalm. Lektoreid tutvustab arhitekt Ülar Mark. Teema: Arhitektuur on võim. Arhitektuuriaasta välkloenud 3. saade. Toimetaja: Jaan Tootsen. 

LINK 

Salvestatud 2012. 

LINK 

 Eetris 15.06.2008. Andri Luup vestleb arhitekt Ra Luhse’ga. Tasakaal arhitektuuris. Eetilised piirid. Vabadusesammas. Arhitektuuri mõõt on inimene. Šveitsi arhitektuur. Tallinna arhitektuur. Kes on arhitekt? Autor Andri Luup. 

LINK 

 Eetris 03.02.2008. Kunstnik ja nukuvalmistaja Ene Mellov räägib oma ametist, nukufilmidest, Peeter Künnapu’st, arhitektiks olemisest, lapsepõlvemälestustest, nukkudest. Küsib Andri Luup. 

LINK 

 Eetris 17.10.1996. Saate autor Toivo Makk. Teema: miks laululinde on linnades vähemaks jäänud. Intervjuu ornitoloog Tiit Randlaga. 

LINK 

 Eetris 07.05.1998. Toimetaja ja esineja Toivo Makk. Keskkonnahoiak. Saade pole säilinud terviklikult. Helilõigud: 00:00:02 Veljo Ranniku linnapargis: looduskaitsekuu on suunatud linnade ja asulate ökoloogia probleemidele. 00:05:22 jahiaastast. Jahihooaja tulemusi metsloomade loendamisel ja laskmisel – Kaarel Roht. 00:10:48 keskkonna kompleksseirest Eestis – Ott Roots. 

LINK 

Eetris 02.02.1988. Jutu “Rahvamatk” loeb Velda Otsus, jutud “Linnaehitajad” ja “Tark põrnikas” loeb Villu Kangur.

LINK 

Eetris 31.12.2009. Vabaduse väljak, Vabadussõja võidusammas, Solarise keskus. Toomas Hendrik Ilves, president; Jaak Aaviksoo, kaitseminister; Ike Volkov, arhitektide liit; Kaur Kajak, tehnilise järelvalve amet; Jüri Arrak, kunstnik. Reporter Tõnu Karjatse. 

LINK 

Salvestatud 1983, eetris 18.02.1984. Film tänapäeva eesti küla arhitektuurist. Näidatakse väga paljusid hooneid Eestimaa eri paikades. Küsitleja – filmi stsenarist, arhitekt Ike Volkov. 

LINK 

Sari eetris 2004.

LINK 

Eetris 01.07.2013. Nõmme männimetsaalune sundis praktilisi eestlasi iluaedu rajama. Miks aga on nendes aedades nii massiliselt aiabasseine? Miks tegi tööstur Kerson kunagi oma aeda kiviparketi ja mida kavatseb suurärimees Sõõrumaa täna oma aias teha? Kas aed võib olla nagu park? Aga kas katus võib olla nagu aed? Neile ja veel paljudele teistele küsimustele otsivad vastuseid Mart Kalm, Gaute Kivistik ja Muinashiir. 

LINK 

Eetris 15.07.2013. Eesti on nii suur riik, et siin peab vana maja väljanägemise mõistmiseks teadma ka paikkondlikke omapärasid. Miks on setu maja teistsugune, saame teada hobuse seljas ratsutavalt arhitektuuriajaloo professorilt Mart Kalmult. Gaute uudishimutseb, mida setu naised oma paljude patsidega teevad ja kuidas ise meisterdada lihtne-odav aed. Ühtlasi uurime, mis mänge suured inimesed vanades kohtades mängivad. 

LINK 

Eetris 16.09.2003. Eesti Kolhoos Ehitas – mida ja kuidas, tasub meenutada nii kõikenäinud maainimesel kui ka põlvkonnal, kes kolhoosi kunagi näinudki pole. Milline on kolhoosikorra arhitektuuripärand ja miks Eesti maa just selline välja näeb, saame teada Mart Kalmu ja Gaute Kivistiku seletustest. Lisaks restaureerime kolhooside freskopärandit ja uurime, mida teha, kui põllult tuleb kartuli asemel üles kivikirves. Maatöödel on abiks Tallinna Restaureerimiskool ja põllumees Ivari Padar. 

LINK 

Eetris 21.10.2004. Vanal majal on enamasti ka naabreid, kellel on võimalus kinnisvara väärtust vihinal upitada või kolinal kukutada. Kuidas, selle selgitavad välja Muinashiir, professor Mart Kalm ja Gaute Kivistik. Lisaks ridamisi häid nippe naabritega hakkama saamiseks ja muude hädavajalike tööde korraldamiseks. 

LINK 

 Eetris 08.04.2005. Arhitektil on tegelikult suur osa selles, kas meie elu on mõnus või mitte. Teistpidi võib jälle meie oma oskus ära tunda hea majakujunduse, muuta vihmase jalutuskäigu kunstiekskursiooniks või liigutada rahamägesid kinnisvaraotsuste juures. Mõne maja kujundus võib naabermajad lausa ära süüa. Mida igaüks peaks enne maja ukse avamist arhitektuurist teadma, paljastavad arhitektid Emil Urbel, Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Siiri Vallner, Katrin Koov, Epp Lankots, Triin Ojari, Juhani Pallasmaa ja Esa Laaksonen.

LINK 

 Eetris 25.03.2005. Sisekujundus on üks üldrahvalikumaid kunstialasid. Alguses õpetavad meid lapsevanemad, kuidas oma tuba sättida, hiljem telesaated ja ajakirjandus – mis jääb siis veel teha sisekujunduskunstnikel? Mis moel oma toa kujundamine inimest õnnelikumaks ja tugevamaks teeb või kuidas võiks oma töölauda kujundada? Näita mulle oma tuba ja ma ütlen sulle, kes sa oled! Ütlemas on Mari Kurismaa, Priit Põldme, Hannes Praks, Tarmo Piirmets ja Anneli Salk. Saatejuhid Mariann Raisma ja Gaute Kivistik. 

LINK 

 Eetris alates 1999. 

LINK 

 Eetris 12.02.2008. Draamateater toob OP!-i Ingmar Bergmani “Sügissonaadi” jälgedesse. Priit Pedajas lavastab materjali, millest on olemas ka kuulus film. Rotermanni soolalaos on minevikumärkideks Eesti kolhoosiehituse arhitektuur. 

LINK 

 Eetris 23.09.2008. OP!-is värske kultuur. Saates ka Mark Soosaare autorilugu Veneetsia arhitektuuribiennaalilt, kus Eesti arhitektid eksponeerivad Gaasitoru. 

LINK 

 Eetris 04.05.2010. Draamateatri uue lavastuse “Kas ma olen nüüd elus” keskmes on autoritekst Siim Nurklikult, teemaks aga Eesti elu nähtuna läbi uue põlvkonna ausate prillide. Rotermanni soolalaos näeb arhitekt Toomas Reinu näitust ja eetrisse jõuavad katkendid uuest mängufilmist “Kutsar”. 

LINK 

 Eetris 14.10.2010. Veneetsia arhitektuuribiennaalil tutvustatakse 100 Eesti maja. OP! näitab, kuidas kodumaised majad maailma arhitekuuriga kokku kõlavad. Eesti keelde on tõlgitud Walter Benjamini legendaarsed esseed, mis toob saatesse klassikalist intellektuaalset vaimu ja kõrgstiilis mõtisklused. Arhitektuur on tardunud muusika ja tardunud muusikast sünnivad sõnad. Kõik uues OP!-is. 

LINK 

 Eetris 28.02.2012. Dokumentaalfilmis “Tuvid” mängib visuaalset peaosa Lasnamägi oma poeetilises mitmekesisuses. Arhitektuurimuuseumis saab imetleda Pärnu Linnaarhitekt Olev Siinmaa juubelinäitust “Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp”. 

LINK 

 Eetris 19.03.2013. “Iga eht südamelöök” NO99s rändab Juhan Liivi ja üksinduse radu. Soolalaos jagavad heldelt ideid ja inspiratsiooni orgaanilise arhitektuuri loojad kogu maailmast. 

LINK 

 Eetris 28.10.2010. Sellist ehitusbuumi nagu oli neli aastat tagasi, ei tule Eestis vast enam kunagi. Kapital uurib, millega tegelevad tänapäeval arhitektid, maaklerid ja ehitajad ehk siis need, kes buumist kasu lõikasid. 

LINK 

 Eetris 22.09.2011 . 40 aastat tagasi muudeti suur osa Kopenhaageni kesklinnast autovabaks ja seejärel hakkas linnas lokkama väikeettevõtlus. Kapital uurib, kuidas mõjutab linnaplaneerimine äritegevust. 

LINK 

Eetris 03.11.2011. Tallinna lähedal Jüris kerkib tootmishooneid nagu seeni pärast vihma. Samal ajal seisab Tapa tööstuspargi territooriumist pool kasutult. Mida peaks pealinna pintsaklipslasele kokku lubama, et ta oma senise elu selja taha jätaks, kohvrid pakiks ja Eesti väikelinnas äri alustaks?  LINK 
 Eetris 10.11.2011. Oletame, et Sinu maja taha rajatakse tuulepark. Kas vaatad ehitust rahuliku südamega pealt või leiad viise, kuidas tülikast projektist lahti saada? Kapital uurib, kui palju on kohalikel inimestel sõnaõigust suurte äriprojektide rajamisel. 

LINK 

 Eetris 25.03.2013. Alates masu-ajast on väikesed poed Eestist haihtuma hakanud. Miks? Kas tõesti pole neile ruumi? Või on eestlane hüpermarketi usku? Brüsselis jalutades aga muud ei näe kui pisikesi poekesi. Uurime välja, milles asi. 

LINK 

Kapital avastab seekord, et Tallinnal pole oma hüüdlauset ja uurib Eesti ning Tallinna turundamise tagamaid. Muuhulgas anname teada uuest lähenemisest koondnimega “Work in Estonia”, mis peaks siia meelitama oskustööjõudu mujalt maailmast. 

LINK 

 Eetris 05.09.2011. Suvelõpp on klubilised maalt linna toonud ja nõnda kõlavad peatselt algava arhitektuuribiennaali eellainetusena ka jutulaudades linnalised lood. Kaeme, kas teame, kus me üldse elame, miks me seda teeme ja mis edasi saab. Või siis ei saa. 

LINK 

 Eetris 05.03.2012. Kas see, et viimase aja vägevamad arhitektuursed objektid Eestis kuidagi kerkida ei taha, on sisu või vormi küsimus? Milline sisu on vormi taga? Kas murede juuri tuleb otsida majandusest, haridusest või inimesest enesest? Klubilaudade taga lahatakse kodumaise arhitektuuri eluskeha ja vaadatakse, mida järelejäänud legotükkidest üles ehitada annab. 

LINK 

 Eetris 1996. Linna nägu. Millisena näha Tallinna kui arenevat linna? Harry Liivranna vestluskaaslasteks on Krista Kodres ja Andres Alver. 

LINK 

 Eetris 09.03.2006. 9. märtsil 1944. aastal purustasid nõukogude lennukipommid Harju tänava. Üha vähem on meie hulgas neid, kes oma silmaga on näinud seda omaaegset vilgast ja jõukat äritänavat Tallinna vanalinna piiril. Diskuteeritud on Harju tänava saatuse üle kaua… Saate autor Mati Talvik. 

LINK 

 Eetris 23.03.2006. Kes loovad Eesti linnade tänast ja homset nägu? On need arhitektid, kohalikud poliitikud või hoopis ärimehed ja kinnisvaraarendajad? Vaatasime, kuidas on asjad käinud meie suvepealinnas Pärnus. Saate autor Mati Talvik. 

LINK 

 Eetris 1998. Jutuks lennuhirm, intervjuu arhitekt-geobioloogi Rein Weber’iga elu- ja töökeskkonna tervisliku seisundi mõõtmisest, noortest ning alkoholist ja viimase pruukimise kurbadest tagajärgedest. 

LINK 

 Eetris 12.03.2011. Jalutades mööda Tallinna Vabaduse väljaku nurgale kerkinud Kawe Plazast, teavad vähesed, et selle uhke klaassein erineb tehnoloogiliselt seni ehitatud fassaadidest. Arhitekt Henno Sillaste projekteeritud majas kasutati esmakordselt Eestis nn Kanada seina, mis käitub vee ja niiskuse suhtes hoopis teisiti kui tavaline sein. Nüüd on sama tehnoloogiat kasutatud mitme Tallinna kõrghoone ehitamisel. Autor Ene-Maris Tali, režissöör Tarvo Mölder, saatejuht Neeme Raud. 

LINK 

 Eetris 20.03.2012. Järvseljalt pärit Rein Ahase esimesed teadustööd olid lapsepõlves huntide ja ilveste kohta. Praeguseks on temast saanud TÜ inimgeograafia professor, kes jälgib linnade rütme, inimeste liikumist, tegeleb valglinnastumise uurimisega jne. Mobiilipõhiste geograafiauuringutega on tegeldud Tartus juba mõnda aega ja sellel alal ollakse maailmas vähemalt kolme esimese seas. Rein Ahas vaimustub oma teadustööst, aga ka luuletuste kirjutamisest, sest see kõik on looming. Tema laulusõnad vaimustavad muusikuid ja saates kuuleme neid Jaan Söödi esituses. Saate autor Tiina Rebane. 

LINK 

 LINK 
Eetris 30.03.2008. Tsaaririigi kubermangulinnast Revalist sai 1918. aastal Eesti Vabariigi pealinn Tallinn. Pealinn ja ka kõik teised Eesti linnad vajasid uusi esindushooneid, koole, elumaju. Eesti arhitektid projekteerisid, ehitajad ehitasid. Eestiaegsed hooned on tänagi hinnas. Saate autor Mati Talvik.  LINK 
Eetris 29.11.2009. 1944. aasta märtsis pommitas Nõukogude lennuvägi sakslaste poolt okupeeritud Eesti linnu. Hävis Narva vanalinn ja viiendik elamispinnast Tallinnas. Suured purustused olid ka Tartus, Pärnus, Tapal, Rakveres… Saate autor Mati Talvik. 

LINK 

 Eetris 09.05.2011. Arhiivimaterjalidele tuginev sari, mis esitab tegelikkust ajavahemikul 1960-1985, eelkõige selle aja asju. “Korterid ja majad” näitab, milliseid eramuid ja kortermaju tollal ehitati. 

LINK 

 Eetris 07.12.1987. Kunstiteadlane Sulev Mäeväli räägib keskaegsetest linnustest ja linnadest Eestis ning eestlastest kui linnakodanikest. 

LINK 

 Eetris 20.11.2011. Petseri põl emine 1939. aastal on suurim rahuaegne tulekahju Eestis. Samal tuulisel ja päikselisel maikuul põletas tuli hulga maju ka Võõpsus. Rängad õnnetused õpetasid tollastele riigiametnikele nii mõndagi tuletõrjeteenistuse korraldamise ja linnaplaneerimise kohta. Saate autor Mati Talvik. 

LINK 

Copyright 2011 Feature Theme by Moonthemes.com - Allrights Reserved. Theme by Web Hosting Yes and Premium Wordpress Themes