Kuni 27. augustini on avalikul väljapanekul Paldiski mnt 50 (hipodroomi) detailplaneering. Selle aja jooksul on võimalik detailplaneeringu kohta veel vastuväiteid esitada. Vastasel juhul asendub hipodroom elu- ja ärirajooniga. Siinkohal teeme kättesaadavaks erinevad dokumendid: detailplaneeringu seletuskirja ja joonised, protsessi käigus esitatud vastuväited ning praegu koostamisel olevad vastulaused.

Detailplaneering

• Detailplaneeringu seletuskiri
• DP joonis
• DP ala skeem

• Eesti Hobumajanduse Edendamise Mittetulundusühing kiri
• MTÜ Kodanikuliikumine Meie Linn kiri
• LV vastus kodanikeühenduste kirjadele
• Kodanikeühenduste kommentaarid KSH kohta (faili teises pooles ka detailplaneeringut puudutavad kommentaarid

...

Urbanistide suvepäevad on esmakordne kohtumissündmus kõigile Eesti linnaerialade esindajaile ehk inimestele, kelle igapäevase töö sisendiks ja väljundiks on linnaruum: linnaplaneerijad, arhitektid, muinsuskaitsjad, antropoloogid, inimgeograafid, linnauurijad, kultuuriteoreetikud, maastikuarhitektid, linnaametnikud, kunstnikud, linnaaktivistid, keskkonnateadlased, insenerid, õigusteadlased, linnasportlased, ajakirjanikud jt.

Suvepäevade teema on kommunikatsioon ehk erialaste sõnumite edastamine - mõtleme Eesti ühiskonnas eksperdiarvamusega arvestamise kultuuri üle ning kaardistame erinevaid valdkondlikke probleeme erialaste sõnumite edastamisel. Arutelude ühisnimetajateks on linnaareng ja linnaprotsessid.

Loe lähemalt ja registreeru LINNAKESKUSES

7. juunil kogunes hulk huvitatuid Uue Maailma Seltsimajja, et rääkida Helsingi linnaplaneerimisest, linnaaktivismist ja mõelda, mida Tallinnal oleks naaberlinnalt õppida, millisel tasandil on olemas Tallinna ja Helsingi vaheline suhtlus – kas Talsinki on hullumeelne nägemus või päris tulevikureaalsus.

Aalto ülikooli linnaplaneerimise doktorant Kristi Grišakov tegi sissevaate Helsingi linnaplaneerimise omapäradesse. Teistsuguses omandisituatsioonis tekib ka teistsugune ruum – on võimalik jälgida, kuidas kõigest 80 kilomeetri kaugusel Tallinnast eksisteerib läbimõeldult planeeritud terviklik ja ehk ka inimsõbralik linnakeskkond. Kui suur enamus maast kuulub linnale, on võimalik teha planeerimisotsuseid skaalas, mis Eesti eraomandit hindavas keskkonnas kättesaamatuks jääb. Siiski on sageli selle tulemuseks 'ülalt alla' planeerimine, kus inimeste huvid on taandatud infrastruktuuri arendamisele. Tallinlasi huvitab kõige enam loomulikult Tallinn-Helsingi silla temaatika – mida tähendab 'kaksiklinn' ja miks see tegelikult vajalik on. Võib-olla on tegemist kõigest põneva arenguideega, mis sisaldab endas mitmeid riske. Olulise mõttena kerkis esile, et planeerimine ja infrastruktuur ei ole see, mis loob linnade vahelise kontakti. Kopenhaagen-Malmö näide on selles suhtes õpetlik. Kaksiklinn peab esialgu arenema sotsiaalsel ja kultuurilisel tasandil – ükski sild ei sunni inimesi, kes ei leia põhjust kommunikatsiooniks, lahte ületama. Kuid tugeva sotsiaalse sideme najal võiks Tallinn-Helsingi kaksiklinn olla toimiv ka loodusega eksperimenteerimata ja suuri majanduslikke riske võtmata – näiteks laevaliiklust arendades ja organisatsioonidevahelisi kontakte tugevdades.

...

Alates 27. juunist toimub nelja päeva vältel Šveitsi pealinnas Zürichis kahekümnes rahvusvahelise linnauurijate ja -aktivistide võrgustiku INURA konverents.

Valitud alapealkiri "Uus metropolialade peavool" (ing. the New Metropolitan Mainstream)* väljendab kokkutuleku rõhuasetust: seekord pööratakse tähelepanu kahe dekaadi jooksul ühiskondade ja majanduse üleilmastumise protsessis ilmnenud ja levima hakanud globaalsete linnaliste nähtuste kaardistamisele. Esitletakse 2009. aastal INURA poolt algatatud antud teemat avava rahvusvahelise uurimisprojekti "New Metropol Mainstream" (NMM) tulemusi. Erinevad uurimisgrupid on koostanud teemakaardi oma linna kohta, millel kajastuvad viimaste aastate üleüldised linnades levivad protsessid.

...

Millised kodanikuliikumised Helsingi linnaelu mõjutavad? Milline suund on võetud Helsingi linnaplaneerimises? Mida oleks Tallinnal naaberlinna aktivistidelt õppida?

Neile küsimustele otsivad vastuseid järgmised asjatundjad:

• Aalto ülikooli linnaplaneerimise doktorant Kristi Grišakov võrdleb Helsingi linnaplaneerimist Tallinna omaga ning arutleb inimkeskse TALSINKI üle
• kodanikuaktivistist agroökoloog Elisa Niemi räägib keskkonnaorganisatsiooni DODO tegevusest (inglise keeles)
• urbanistikatudeng Kaija-Luisa Kurik tutvustab think-tank'i DEMOS HELSINKI ning noortega tegelevat kodanikuühendust ORANSSI
• Uue Maailma Seltsi aktivist Erko Valk kommenteerib eelkuuldut Tallinna perspektiivist

Arutelu suunab Teele Pehk Linnalaborist.

Aruteluõhtule on oodatud linnateemadega kokku puutuvad teadlased, praktikud ja aktivistid. Üritus kestab u kaks tundi. Prii sissepääs!

Täname ürituse toetajat Vabaühenduste Fondi.