image
 
image
 
image
 

Esmaspäeval, 6. mail algab Maanteeameti ja Linnalabori koostöös korraldatav Liikuvusnädal 2013, mille jooksul  pööratakse tähelepanu jalakäija- ja jalgrattaliiklusele ning tervislikule ja keskkonnasõbralikule liikumisele. Liikuvusnädal toimub ÜRO liiklusohutuse nädala raames (UN Global Road Safety Week).

Nädal on jaotatud erinevate liikumisviiside teemapäevadeks (kooliminek jalgratta, ühistranspordi, auto ja rulaga/rulluiskudega), mille kohta avaldatakse kommenteeritud videod ning valdkonna ekspertide mõtted ja lühiartiklid Liikuvusnädala kodulehel.

Liikuvusnädala raames tutvustatakse liikuvuskavade ideed ja Linnalabori ning Maanteeameti koostöös toimunud Ohutu Koolitee projekti tulemusi. Viimase käigus kaardistati kokku kümnes Eesti koolis laste hommikust kooliteed eesmärgiga luua koolidele säästvat ja turvalist liikumist toetavad liikuvuskavad.

Projektis osalevate koolide õpilased kaardistasid koolitundides ohtlikud kohad ja piirkonnad nende kooli läheduses. Meie Linnalaboris koostasime laste poolt sisestatud andmete põhjal teemakaardid (näiteks liikuvusviisidest, liikluskoormusest ja ohtudest nende kooliteel).

Seejärel kutsume kokku arutelu lapsevanematele, õpetajatele, omavalitsuse esindajatele, kus tutvustame analüüsi tulemusi ning erinevaid linnaplaneerimise lahendusi ohutu koolitee korraldamiseks. Näiteks liikluse rahustamine ja autokasutuse vähendamine koolide ümbruses, jalutus- või jalgratta-bussid õpilastele, lapsevanemate autojagamine laste kooliviimiseks, kindlaksmääratud peatumiskohad koolide läheduses laste mahapanemiseks jne. Erinevad ettepanekud ja lahendused sõltuvad koolide analüüsist.

Arutelu tulemused ja ettepanekud kooliümbruse ohutumaks muutmiseks lisame liikuvuskavasse, mis esitatakse koolile ja kohalikule omavalitsusele. Liikuvuskava koostamisel osalevad mitmed huvigrupid, alates lastest ja õpetajatest kuni omavalitsuseni, sealjuures kaasatakse liikuvuskava koostamisse ka liiklusksperte.

Liikuvuskava põhjal on võimalik planeerida edasist tegevust koolide ümbruse liikluskasutuse korraldamisel ja hinnata teostatud tegevuste tulemuslikkust.



Esmaspäev – rattaga kooli.

Hommikul koolitee ussimängu algus Kuristiku ja Peetri koolides

Kell 18:00 Kuristiku Gümnaasiumi liikuvusvaka arutelu (Kärberi 9)
Kell 18:30 Peetri lasteaed-põhikooli liikuvuskava arutelu (Pargi tee 6, Peetri küla, Rae vald)

Tallinna õpilase hommikune koolitee:

Tallinn Bicycle Week soovitused ohutuks jalgrattaliiklemiseks – Tõnis Savi kommentaar 1. osa.

Tõnis Savi kommentaar rattaga kooliteele 2. osa

 

“Jalgrattateid võiks linnas rohkem olla!” -Maanteeameti liikluskasvatuse talituse peaspetsialist Vitali Nester kommeteerib rattaga kooliteed

 

… ja Vitali soovitused lapsevanematele ja jalgratturitele.

 

 

 

 

 



Teisipäev – jalgsi ja ühistranspordiga kooli.

Tallinna õpilase koolitee jalgsi ja ühistranspordiga:

  • Millest tunnevad puudust Eesti ühistranspordikasutajad? Kuidas nad oma reise planeerivad? Mis neile meeldib ühistranspordi juures?

Vaata ajakirjanik Mart Juure mõtteid ühistranspordi teemal:

 

Mart Juure kommentaar 2. osa:

 

Mart Juure kommentaar 3. osa:

 

  • Hea ühistranspordi kasutaja meelespea
  • Liiklusohutuse põhitõed jalgsi või ühistranspordiga liigeldes.

Tallinna ühistranspordi võimalusi tutvustav video:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Kolmapäev – linnaruumi teemapäev

  • Miks on inimsõbralik linnaruum vajalik ja mida võiks Eesti linnades rakendada? – Intervjuu B210 arhitekti ja Arhitektuurikeskuse huvikooli õpetaja Kadri Klementiga, kuidas nad koostasid Rakvere Seminari tänava kortermajade kaasajastamise projekti (Vaata projekti siit)


Kadri Klementi kogemused Arhitekuurikeskuse huvikooli õpetajana – kuidas lapsed märkavad linna ja lahendavad ruumilisi ülesandeid.

 

Kell 17:30 Linnalabori liikuvusseminar „Tipptund“ Tallinna bussijaama ootesaalis (Lastekodu 43)

SEMINARI KAVA

17.30-18.00 – ütleme kõigile tipptunni läbinuile tere, räägime mõne sõna Linnaidee algatusest ning sellest, miks on vaatluse all liikuvus, mitte liiklus, ja mida see linna ja linlaste seisukohast tähendab

18.00-19.00 – ideesüstid – kiirettekanded Tallinna ja muu maailma linnade toimimise parandamisest. Jutuks tuleb, milline võiks ja milline saaks olla linna üldine toimimine ja mida on välja käidud mõne konkreetse tänava muutmiseks Tallinnas, kuidas suhtuda parkimiskorraldusse ning kuidas aitavad seejuures liikuvuskavad

Lühikeste ettekannetega esinevad:
Toomas Haidak (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
Eva-Maria Kangro (uuriv psühholoog, Psience)
Marten Kaevats (arhitekt, Uue Maailma Selts)
Tõnis Savi (arhitekt, Tour d’öö ja Tallinn Bicycle Week)
Liivar Luts (Tallinna Transpordiamet)
Villem Tomiste (arhitekt, Stuudio Tallinn)
Kaur Sarv (liikuvuse spetsialist, Linnalabor)

Arutelu modereerib juhtimiskonsultant Ülo Vihma.

19.00-… – vaba lava ja vaba mõte, moderaatori ohjamisel

 

KOKKUVÕTE LINNALIIKUVUSE SEMINARIST “TIPPTUND”

8. mai õhtul toimus Liikuvusnädala raames Tallinna bussijaama ootesaalis linnaliikuvuse seminar “Tipptund”.

Kui küsida, miks räägiti seminaril liikuvusest ning mitte liiklusest, siis tervikspildi saamiseks soovitame läbi lugede lühikokkuvõtted ettekannetest.

Etteruttavalt olgu aga öeldud, et termin “liikuvus” (inglise k. mobility) koos terminiga “ligipääs” (accessibility) on olulisel kohal kaasaegses läänekultuuriruumi transpordikorralduses. Toimunud on kvalitatiivne edasiminek, kus keskendumiselt anonüümsele liiklusvoogude planeerimisele, teede heakorra tagamisele ning mugava parkimise korraldamisele, on edasi liigutud inimesekeskse linnaruumi saavutamise suunas, mis arvestab ühel ajal erineval viisil: jalgsi, jalgrattal, ühistranspordiga ning autoga liikuvate inimeste vajadustega.

Seega oli ka Linnalabori korraldatud liikuvusseminari “Tipptund” fookuses just linnaruum ja inimene.

Seminar koondas esinema väga erineva taustaga eksperte, mille tulemusena sai kokku põnev rislõige probleemidest ja lahendustest mis nii liikuvuse, liikluse kui linnaruumi korralduse küsimusi puudutavad.

Lisaks arhitektidele, liikuvuse spetsialistile, keskkonnapsühholoogile, esinesid seminaril ettekannetega ka ametnikud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning Tallinna Transpordiametist.

 

Sissejuhatus seminarile Kadri Koppelilt (säästva arengu lektor, Linnalabor)

Kõigepealt kujundab inimene linna ja seejärel kujundab linn inimest (Jan Gehl)

Kaasaegne, jätkusuutlikkusele suunatud arusaam linnatranspordist on paljuski seotud väga praktiliste küsimustega nagu fossiilsete kütuste piiratus, hind, majanduslik tasuvus, efektiivne ruumi ja- ajakasutus. Linna ehituslikul vormil (sh transpordi ja liikumise korraldusel) on aga väga tugev seos inimese heaolu ja nn linna sotsiaalse tervisega.

Meie tänane liikluskultuur on peegeldus laiematest ühiskondlikest väärtustest: usaldusest ja austusest teiste kaaslinlaste suhtes. Väärtuseid ja kultuuri aga juba pelgalt uue liikluseeskirjaga ei muuda.

Linna sotsiaalne tervis (sh ka inimelu väärtustamine ja tolerantsus) sõltuvad paljuski sotsiaalsest kapitalist. Viimase tekke ja kasvamise eelduseks on küllaldane avalik ruum, mis võimaldab kogunemist, suhtlemist ning erinevate inimeste kohtamist. Avalik ruum aga omakorda kulgeb mööda neid samu tänavaid, millel inimesed liiguvad.

Uskudes, et ruumi korraldusel on otsene mõju inimeste käitumisele, on põhjust loota, et ruumi ümberkorraldamine, nt tänavaruumi võrdsem jagamine erinevaid liikumisviise ja vajadusi silmas pidades, ei tee tänavaid mitte vaid elavamaks, inimesekesksemaks ja turvalisemaks, vaid loob pinnase ka sidusama, tolerantsema ja avatuma ühiskonna tekkeks.

 

Ettekanded külalistelt:

Toomas Haidak (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Keskajast tänapäevani on ühiskonna sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik areng põhinenud linnal. Linn soodustab inimestevaheliste kontaktide tekkimist, mis viib erinevate kultuuride, klasside, mõtete, huvide ja väärtuste sünergiani. Liikuvuskeskkond mõjutab ootamatult palju linna tervikuna soodustades või takistades nende kontaktide tekkimist. Linnakeskkond ning linna konkuretsivõime on omavahel tugevas seoses.

Toomas selgitas, et linna majandusliku edu soodustamiseks on  tarvis luua atraktiivset linnaruumi, mida iseloomustavad järgmised märksõnad: kompaktsus, tihedus, sega maakasutus, tihe tänavavõrk, kõndimine, rattasõit, ühistransport, piiratud autokasutus.

 

Eva-Maria Kangro (uuriv psühholoog, Psience)

Mis toimub linnas liikuja peas? Erinevad liikujad tajuvad ruumi erinevalt ja ka nende sisemine tempo on erinev. Nii kogevad kõige enam frustratsiooni js stressi autojuhid, järgnevad ühistranspordi kasutajad ning emotsionaalselt väikseima pinge all liiklevad jalakäijad ja jalgratturid. Mis aga ühele ja teisele keskkonnas mõjub? Kuidas saada linnapilt ühtaegu rahulikumaks ja liikuvamaks?

Linnatänavad peaksid olema korraldatud nii, et need oleksid ühtaegu turvalised liiklemiseks ka lastele ja vanuritele, kelle tähelepanu ja reageerimisvõime erinevad täiskasvanute omast.

Eva-Maria analüüsis oma ettekandes Woonerfi tänavadisaini Hollandist, mis seab esikohale kondijõul liikuja vajadused ning tsiteeris uuringut Inglismaalt, mis kinnitab, et kõige enim pingeid kogevad liikluses autojuhid ja seejärel ühistranspordi kasutajad, kõige paremini tunnevad end jalakäijad ja jalgratturid.

 

Liivar Luts (Tallinna Transpordiamet)

Parkimiskohtade asukoht, pakkumine ning maksustamine mõjutab otseselt linna arenguvõimalusi ning eelkõige tänavaruumi kasutamist. Parkimise kättesaadavus on märkimisväärselt oluline roll selles, millise transpordivahendi reisija valib. Läbimõeldud parkimiskorraldusega on võimalik vähendada ummikuid, optimeerida ruumikasutust ning toetada ühistranspordi- ja kergliikluse-keskset linnaarengut.

Liivar tõi välja, et üheks oluliseks murekohaks Tallinna parkimiskorralduses on asjaolu, et üle kahe kolmandiku linna parkimiskohtadest asuvad eramaal (Linnatänavatel 6400, eramaal 15 000 parkimiskohta). Samuti esitab Liivar juba klassikaks saanud näite sellest, kui palju tänavaruumi kulub, et mahutada 60 inimest autodesse versus ühistransporti versus jalgratastele – vt täpsemalt siit: http://www.boredpanda.com/space-required-to-transport-60-people/#_blank – ning selgitab jooniste abil, kuidas tuleks tänavaruumi jagada, et seal oleks proportsionaalselt õiglasemalt ruumi liikumiseks ka jagratturil ja jalakäijal. Veel on kõneall teemad nagu: pargi ja reisi arendamine; vanalinna muutmine autovabaks tsooniks; arusaam parkimisest kui privileegist, mitte kui inimõigusest.

 

Villem Tomiste (arhitekt, Stuudio Tallinn)

Kultuurikilomeeter tuleks pikendada loodekai tippu, kust pääseks väikese paadiga Kadriorgu. Tallinna sadama merepoolseim osa, loodekai tipp jääb vaid 250 meetri kaugusele Kadriorust. Ilma utoopiliste ümberkorraldusteta saaks väikese regulaarselt liikuva paadiga kai tipust 10 minutiga Kadriorgu. Pirita tee ning Kadrioru muuseumid ja pargid saaksid nõnda kiirühenduse kesklinnaga.

Villemi ettekanne oli kannustatud mõttest, et kuigi Tallinn on justkui merelinn, siis kvaliteetset olemise ja liikumise ruumi mereääres ei ole. Selle ruumi loomine tõstaks linna atraktiivsust ning kvaliteeti.

 

Kaur Sarv (liikuvuse spetsialist, Linnalabor)

Liikuvuskava on plaan, mille abil saab hinnata sihtkoha – kooli või ettevõtte – ümbruse liiklusolukorda ja kasutajate liikumisteekondi. Eesmärk on saada ülevaade inimeste liikumisviisidest-vajadustest ja muuta oluliste sihtkohtade ümbrus kõigile liiklejatele mugavaks ja turvaliseks.

Kaur tutvustab oma ettekandes Linnalabori ja Maanteeameti koostöös korraldatud Ohutu koolitee projekti, mille abil kaardistati 1263 Tallinna ja Harjumaa lapse koolitee. Projekt pöörab tähelepanu asjaolule, et laste autoga kooliviimine on kesksel kohal hommikusest liikluskoormusest Tallinna tänavatel. Samuti koondati kaardisuse käigus infot selle kohta, kus asuvad laste kooliteedel ohtlikud kohad, millena toodi välja nii ebaturvalisi ülekäiguradu, kus autod last ei märka, pimedaid tänavanurki kui kitsad ja libedaid kõnniteid.

Ohutu koolitee kaardistamisega saab täpsemalt tutvuda nii Liikuvusnädala kui Linnalabori kodulehel.

 

Marten Kaevats (arhiekt, Uue Maailma Selts)

Kolmas tööstusrevolutsioon on alanud, kas hüppad peale? Meid ootavad lähima 40 aasta jooksul ees tohutud muutused tööstuses, energiatootmises, kommunikatsioonis, liikuvuses … Uued märksõnad on juhita auto ja ühiskuuluvuses auto. Autoteed hakkavad võtma senises palju vähem ruumi; linnaruumis, mida on seni kujundanud sisepõlemismootori loogika, domineerib müra asemel puhas õhk.

Martin viis oma ettekandega inimesed unistama tulevikumaailmast, kus energiatootmine on detsentraliseeritud (mis on juba täna ka ELi ja ÜRO poolt tunnustatud suund) ja põhineb vesinikul ning võimusuhted on muutunud hierarhilisest võrgustikupõhiseks. Kirjeldatud hüperlokaalses maailmas ei lahendata probleeme (nt liikuvuse ja transpordiküsimusi) üksik-komponentide kaupa vaid kogukonda kui tervikut silmas pidades.

 

Tõnis Savi (arhitekt, Tallinn Bicycle Week)

Tõnise viis jalgrattasõidu populariseerimise juurde tema magistritöö, mis analüüsis tänast Tallinna kesklinna ruumikasutust, tulevikunägemust ning autovaba kesklinna loomise võimalikkust.

Tõnise ettekanne oli kantud juhtmõttest, et Tallinna kesklinnas on mitmeid tänavaid, mis on täiesti linna keskel ja sellest tulenevalt peaksid olema linnalikud, tihedad ja elu täis, ent reaalsuses on tunne nagu viibitaks kuskil linnaääres, maantee kõrval, sest tänavale annab iseloomu lai, tühi ja hall asfalt-tee (nt Pärnu mnt Viru hotelli ja Lastemaailma vaheline lõik).

Tallinna kesklinna probleemiks ei ole aga vaid autokeskne ruumijaotus vaid ka igav tänavafront, kus hoonetel on kõrged sokklid ning puuduvad tänavale avanevad äri- ja kaubanduspinnad. Tänases Tallinna kesklinnas on jalakäija surutud igavate fassaadide ja parkivate autode vahele. Tallinna linnaruumi parandav “rohi” on Tõnise järgi inimene jalgrattal. Jalgrattaga saab liikuda kiiresti, ent samas märkad linnaruumi detaile ning oled iseendana äratuntav.

Teed, mida mööda jalakäijad ja jalgratturid linna sõlmpunktide vahel liiguvad saavad muutuda läbisõidu asemel olemise kohtadeks. Nii muutuvad ka liikumise trajektoorid aktiivseteks tänavateks, kus tegutsevad erinevad kohvikud, ärid ja millele jagub küllaldaselt kliente, sest linnaelanikud ihkavad kohti, kus olla ja mis on imimmõõtmelised.

Pilte seminarilt vaata siit

Seminari ettekannete audiosalvestused lisame Liikuvusnädala kodulehele järgmise nädala alguses.

 

 



Neljapäev – autoga kooliminek. Info ja soovitused autojuhtidele kergliiklusega arvestamiseks. Koolide ümbruses ohutu sõidukiiruse valik.

Õpilase teekond autoga kooli:

Maanteeameti avalike suhete osakonna nõuniku Villu Vane juhend autojuhtidele jalakäija ohutuse tagamiseks

Villu Vane kommentaar koolide ümbruses ohutuks liiklemiseks

 

Kell 10:00 Liiklusohutuse infopäev TTK-s „Jalakäija ohutus linnakeskkonnas“.

Tallinna Tehnikakõrkgoolis toimub 9. mail e-õppekeskuses liiklusohutuse infopäev omavalitsustöötajatele.

Päevakava:

10.00 – 10.10 Infopäeva avamine
10.10 – 10.40 Villu Vane, Maanteeamet, „Liiklusohutusalane olukord, muutused ja uued väljakutsed“
10.40 – 11.10 Erik Ernits, LKF, „Liiklusõnnetustega seotud riskifaktorid juhtumianalüüsi näitel“
11.10 – 11.40 Sirpa Ojansuu, Hämeen ammattikorkeakoulu, „Pedestrian safety in Finland“
11.40 – 12.10 Raimond Tamm, Tartu LV, „Jalgsi tänases ja homses Tartus“
12.10 – 12.40 Romek Kosenkranius, Pärnu LV, „Jalakäigu-ja rattateede võimalikkus Pärnu linnas“
12.40 – 13.30 Lõunapaus
13.30 – 14.00 Dago Antov, TTÜ, „Vähemkaitstud liiklejate ohutus. Põhiprintsiibid ohutuse suurendamiseks“
14.00 – 14.30 Margus Nigol, TLÜ Haapsalu Kolledž, „Haapsalu linna, Uuemõisa ja Paralepa aleviku kergliikluse ohutusanalüüs“
14.30 – 15.00 Kaur Sarv, MTÜ Linnalabor, „Tallinna ja Harjumaa koolilaste kergliiklemise võimalused. Uuring ohtlikest kohtadest ja peamistest liikumisviisidest“
15.00 – 15.30 Kauri Karjus, TTK üliõpilane, “Kristiine linnaosa ülekäiguradade kvaliteedi ja kvantiteedi analüüs”
15.30 Infopäeva lõpetamine

 

Euroopa kodanikualgatus “30 km/h – linnatänavad inimsõbralikuks!”

Saksamaal alguse saanud üle-euroopaline kodanikualgatus kogub allkirju, et vähendada ELi liikmesriikide külades ja linnades piirkiirust 30 km/h. Algatuse eesmärk on muuta tänavaid turvalisemaks ning parandada küla- ja linnaruumi elukvaliteeti.

Algatuse kohta loe täpsemalt siit:
http://ee.30kmh.eu/

30 km:h

 

 

Sõidukiirusest ja jalakäijast

2010. aasta sügisel küsis Tallinn elanikelt arvamust kesklinnas sõidukite piirkiiruse vähendamise kohta 40 km/h-ni. Tookord olid 80% vastajatest piirkiirjuse alandamise vastu. Kui hästi on aga teada linnas liikujale valitud sõidukiiruse ja jalakäija liiklusõnnetuses hukkumise seos?

 

sõidukiirused_kokkupõrge

 

 

 

 

 

 

 



Reede – rula ja rulluiskudega koolimineku teemapäev. Tervislikud liikumisviisid ja ohutus rulluiskude ja rulaga liikumisel.

 

“Rulaga sõites on oluline teada, et teised inimesed ei näe sind: liigud nagu jalakäija aga kiiremini.”
Vaata 5-kordse Eesti rulluisimeistri, Priidu Nulli kommentaari rulapoisi kooliteele: 

Priidu Nulli mõtted, kuidas parendada kergliiklust linnas.

 

Ene Tomberg jagab mõtteid, kuidas soodustada tervislikke elamisviise laste hulgas ja milline on vanemate vastututus lapse sõiduoskuste omandamisel.

 

“Laste teavitamine algab kodust” – Ene Tomberg räägib, kuidas teavitada lapsi ja mida ta ise on oma lapselastele soovitanud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Liikuvuskava ametlik nimetus on säästva linna liikuvuse arengukava (LILIA).

Loomult on see plaan või kava, mis toetub olemasolevatele planeerimistavadele ja võtab arvesse integratsiooni, kaasamise ja hindamise põhimõtteid inimeste praeguste ja tulevaste liikuvusvajaduse rahuldamiseks ja  elukvaliteedi tõstmiseks linnades.

Liikuvuskava eesmärk on jätkusuutlik linnatranspordi süsteem, s.t

•     juurdepääs töökohtadele ja teenustele
•     ohutu ja turvaline linnakeskkond
•     saaste, kasvuhoonegaaside heidete vähendamine ja energiatarbimise alandamine
•     kauba- ja reisijateveo tõhususe ja tasuvuse suurendamine
•     atraktiivne linnakeskkond

Mis linn sellest võidab

•     positiivne mainekujunduse programm
•     paranenud liikuvus ja ligipääsetavus
•     inimeste suurem kaasatus oma elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida
•     parem elukvaliteet (näiteks ohutum koolitee, sujuvam liikumisvõimalus linnaruumis jne)
•     kasu keskkonnale ja tervisele (vähem kulutusi tervisele!)
•     elanike ja huvigruppide toetus otsustele (avalik heakskiit!)

Liikuvuskavas seatud meetmed ja abinõud peaksid katma kõiki transpordiliike ja liikumisviise, mis on linnas esindatud: era- kui ka ühistransporti, kauba- ja reisijatevedusid, motoriseeritud ja motoriseerimata transpordivahendeid nii liikuvas kui parkivas olekus

Kuidas liikuvuskavad töötavad, mis on nende poliitiline taust ja milliseid muu maailma praktikad loe LILIA infovoldikust.



Gustav Adolfi Gümnaasium

Linnalabor kaardistas Gustav Adolfi Gümnasiumis Gümnaasiumi 4.-7. klassi kokku 128 õpilase koolitee. Kaardid annavad ülevaate sellest kust ja kuidas lapsed kooli tulevad ning nende poolt ohtlikuna tajutud kohtadest ja aladest.
Selgus, et 34% õpilastest tuleb ühistranspordiga (sh koolibussiga) ja 33% tuuakse kooli autoga. Jalgsi tuleb kooli 24% lastest ning jalgratast eelistatud koolitee transpordivahendina kasutas 9% aprilli lõpus kaardistatud õpilastest.
Ohtlike alade osas tõid GAGi õpilased välja mitmeid kooli vahetus ümbruses (Balti jaamas) ja vanalinna piiril kohtavaid sotsiaalseid probleeme: kodutud, joodikud ja kampade kogunemine.
Olulisemateks füüsilisteks ohtudeks tänaval liikudes peeti liiga kitsaid kõnniteid, tänavanurkasid, kus on talvel libe ning kus on jääpurikate oht ning ülekäiguradasid, kus autod laste üle tee laskmiseks ei peatu. Tulenevalt asukohast vanalinnas, tõid õpilased ohuna välja ka hommikuti kaupa laadivad veoautod.

Kui sul on häid ettepanekuid või mõtteid, mida hea linnaruumi saavutamiseks teha, siis võta meiega ühendust.


Kohila

Linnalabor kaardistas Kohila Gümnaasiumi 81 õpilase koolitee. Kaardid annavad ülevaate laste peamistest liikumistrajektooridest, viisidest ja nende poolt ohtlikuna tajutud kohtadest ja aladest. Selgus, et nendest 36% tuleb kooli jala, autoga sõidab kohale 31%. Koolibussi ja teisi ühistranspordi vahendeid kasutab 28% õpilastest, jalgrattaga tuli aprilli keskel kooli 4-5% valimist. Kohilas märkisid õpilased probleemidena mitmeid kohti, kus puudub kõnnitee või pole ülekäigurada. Näiteks ei saa HEPA tankla juures, linna sissesõidul, jalgratturid üle maantee kergliiklusteele. Raudtee ületamine on hetkel jalakäijate jaoks ilmselgelt ohtlik ja nii mõnegi ristmiku vaateväli jääb vajaka.

Kui sul on häid ettepanekuid või mõtteid, mida hea linnaruumi saavutamiseks teha, siis võta meiega ühendust!


























During the UN Road Safety week, taking place from 6th to the 12th of May, a ‘Mobility week’ is (http://www.who.int/roadsafety/week/en/) organised in collaboration of Estonian Road Administration and Estonian Urban Lab. The ‘Mobility week’ focuses on bicycle and pedestrian mobility and health conscious and environment friendly movement.

The week is divided into theme days focused on different means of mobility (bicycle, public transport, urban space and movement, cars and skateboards, roller skates and scooters), based on what videos with added comments will be uploaded to and short articles and statements by experts on the field will be published on the ‘Mobility week’s’ website.

During the Mobility week the idea of mobility plans will be introduced as well as the results of the „Safely to School“, a project organised in cooperation of Estonian Road Administration and the Estonian Urban Lab. Throughout the course of the project the way to school of kids from ten Estonian schools was mapped with the aim to create mobility plans that would support sustainable and safe mobility. In order to introduce the mobility plans meetings with school boards and board of guardians were organised. The application for mapping paths to school is freely available for all Estonian Schools. Materials can be found from the Estonian Road Administration’s website http://www.mnt.ee/index.php?id=12398.

The highlight of the week will be the mobility seminar “Tipptund” („The Rush hour“) taking place on the 8th of May at 17.30 in the terminal of Tallinn Bus Station, where short presentations are given by the city officials, architects as well as representatives of the citizen society. The presentations will be followed by active discussion about smooth and safe transport system and aspiring towards good quality urban environment.

On the 6th of May a Traffic Snake Game will be played in two schools, Kuristiku High School and Peetri Kindergarten Middle School, during which the students from middle school classes will be competing in finding the safest and most environment friendly way to school.

———————————————————————————————————————————————

Linnalabor produced also summary of the Mobility Week 2013, which includes description of theme days, links to schoolway videos and summaries of mapping the morning routes to schools in Kohila Gümnaasium and in Gustav Adolf Gümnaasium.

Summary of the Mobility Week 2013 (Size 12 MB)

Contact:

Project manager Kaur Sarv

Phone +372 509 0895
e-mail: kaur@linnalabor.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Liikuvusnädala projektijuht

Kaur Sarv
Telefon +372 509 0895
e-post: kaur@linnalabor.ee
web: www.linnalabor.ee

Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja

Urve Sellenberg
Telefon: +372 504 0602
e-post: urve.sellenberg@mnt.ee
web: www.mnt.ee