Esileht Tutvustus Tegevus Looming Teenused ▾ Koostöö Kontakt In English
Kestus: 04.16 kuni 01.09.16
Kontaktid: Teele Pehk, Elo Kiivet, Anni Müüripeal, Sander Paling, Kaidi Õis, Ivar Piirsalu

Merekultuuriaasta suvel 2016 tekkis Noblessnerist Kalasadama kalaturuni piki kallast kulgev beetapromenaad, et rajada teed lähiaastatel tekkivale püsivale promenaadile. Roosade B-tähtedega tähistatud beetapromenaad on mereäärne jalgrada mööda arendusi ja helgemat tulevikku ootavaid mereäärseid krunte.


Beetapromenaad on Linnalabori ja Noblessneri kvartali ühine algatus, mis valiti merekultuuriaasta ideekonkursi 20 võiduprojekti hulka. Beetapromenaadi tekkimisele aitasid kaasa kõik mereäärsed maaomanikud (Noblessner, Riigi Kinnisvara AS, OÜ BMG Arendused, Pro Kapital), Tallinna Vesi ning Põhja-Tallinna linnaosavalitsus. Tallinna linn investeeris beetapromenaadi tekkimisse 50 000 eurot ning kommunaalamet korraldas varem läbimatu promenaadilõigu täitmise ja jalgteeks muutmise.


KIRJUTISED

FAILID
Perioodi detsember 2016 sissekanded

Beetapromenaad - testimisfaasis kasutajakeskne avalik ruum

12.dets   | projektis Tallinna beetapromenaad   |   sisestas linnalabor

Merekultuuriaasta 2016 saavutusi kokku võtvas erilehes kirjutab urbanist Teele Pehk, kuidas 2016 suvel tekkinud beetapromenaad tekitanud positiivse nihke Tallinna elukeskkonna arendamise praktikates ja tallinlaste mereäärse avaliku ruumi kasutamises.

Loe beetapromenaadi artiklit merekultuuriaasta erilehe viimaselt lehelt. Artikli tekst on ka allpool loetav.


Tallinna beetapromenaad – testimisfaasis kasutajakeskne avalik ruum

Teele Pehk, Linnalabori urbanist

Beetapromenaad on põhimõtteliselt olemasolev jalgrada Kalasadama kalaturust kuni Noblessneri sadamalinnakuni mööda mereäärt. Beetapromenaadiks muutis selle kohati konarliku ja tarataguse, ent merevaateist ja avarust täis jalgtee ühe varem läbimatu maajupi täitmine, Patarei kindluse müüri vana väravaaugu avamine ning ligi kahekilomeetrise kaldapealse teekonna inimsuuruste roosade B-tähtede ja postritega märgistamine. Kõik muu oli varasemast juba olemas. Ometi on beetapromenaad tekitanud positiivse nihke Tallinna elukeskkonna arendamise praktikates ja tallinlaste mereäärse avaliku ruumi kasutamises.

Selle aasta alguses kuulutas Merekultuuriaasta, et otsib kodanikelt ideid, mida seoses merekultuuriga üle Eesti teha. Märkisin endale tähtaja kalendrisse ning merekultuuriaasta eestvedaja Karen Jagodini õhutusel saatsin idee promenaadi-laadsest jalgteest Kalamaja mereääres. Aga ma ei osanud unistadagi, et see kõik saabki samal suvel valmis. Alguses oli mõte pigem läbi mõelda, kuidas olemasoleva maastikuga tekitada katse-eksituslik promenaad, kaasata tudengeid eskiise joonistama ja käivitada maaomanikega läbirääkimised mereäärse jalgtee tekitamiseks enne ametlike arendusprojektide ja ehituslubade saamist. Piisas aga ühest koosolekust Meremuuseumi Suure Tõllu koosolekuruumis, kui kohalolnud maaomanikud ja nende esindajad olid ideega päri. Veelgi enam, arhitekt Indrek Tiigi ja Patarei objektihaldur Gert Rahnel Riigi Kinnisvara AS-ist utsitasid kohe tegutsema, mitte pikalt aru pidama.

Merekultuuriaasta ideekorjest eraldatud 800 euroga polnud aga promenaadi pudelikaela – läbimatut lõiku Patarei kindluse ja Kalasadama ala vahel – lahendamiseks suurt midagi teha. Koos beetapromenaadi kaasautori Ivar Piirsaluga Noblessneri sadamalinnakust ning Põhja-Tallinna arhitekti Kaidi Õisiga võtsime sihiks veenda linnaesindajaid promenaadi tekkimist toetama. Põhja-Tallinna värske linnaosavanem Raimond Kaljulaid pani pärast ühte mereäärset kohtumist hammasrattad helikiirusel tööle. Teisel pool reisisadamat käis juba tuline vaidlus Reidi tee üle ja osaliselt tänu sellele korraldas kommunaalamet reformimata riigimaa staatuses oleva promenaadilõigu täitmise ja silumise linna reservfondist saadud 50 000 euroga. Nii mõnigi kõrvaltvaataja pidas seda indulgentsiks linnapea kt-le.

Juuli keskel korraldasime südikate vabatahtlike Anni Müüripeali ja Sander Palingu eestvedamisel piduliku avamis-jalutuskäigu piki beetapromenaadi. Aga selle oleksime võinud ka ära jätta, kuna kohalikke inimesi ja turiste vooris vastloodud ja märgistatud teekonnal varahommikust päikeseloojanguni. See näitas hästi, kuivõrd suur tung on inimestel mere äärde ning vajadus kulgeda kesklinnas piki kallast. Sügisega pole promeneerimine vähenenud – ja õige ka, mereäär ongi aastaringseks kasutamiseks. Ja maaomanikega on kokku lepitud, et mereäärset ligipääsu võimaldavad nad aastaringi, välja arvatud siis, kui lume või jää tõttu jalgtee kõndijatele ohtlikuks muutub. Kui midagi head juba tekitada, tasub seda pidevalt edasi arendada.

Linnalaborist kõlas kahtlusenoote, et kas vabatahtlikus korras ikka peab linna enda töö ära tegema. Viimati ehitas linn Rocca al Mare rannapromenaadi seitse aastat tagasi ja ega rohkem mereääre avaliku ruumi elavdamisi meelde ei tule. See, et suur osa kesklinna mereäärest on erakätes või sadama all, ei tähenda, et linnaplaneerijatel pole vaja midagi teha – vastupidi, visalt tihenev kesklinna mereäär vajab arengu suunajat, suure pildi haldajat, koostöö koordineerijat ja eri huvide tasakaalustajat.

Mina olen veendunud, et head algatused saavad teoks eri osapoolte koostöös. Nüüd on Põhja-Tallinna valitsus beetapromenaadi lumekoristuse suures osas enda peale võtnud, kuigi see nõudis eraldi veenmist. Samas selline asjade käik – kodanikualgatusena tekkinud ja koostööna ellu viidud idee, mis saab linnavalitsuse üle võetud – võiks kujuneda avaliku ruumi kultuuri ja kindlasti mereääre elavdamisel üheks taktikaliseks lähenemiseks. Kui vastkäivitatud kesklinna mereääre visiooni taoliste väärtuste järgi ja laiahaardelise koosloomeprotsessina koostada, siis on lootust, et Tallinna mereäär ja tallinlased saavad suurteks sõpradeks.

Ahjaa, miks nimena just beetapromenaad? Merekultuuriaasta ideekonkursile kavandi esitamise ajal tegelesin rahvaalgatusveebi ülesseadmisega. See platvorm lähtub kasutajasõbralikust disainist, testfaasis avaldamisest ja pidevast arendamisest –

IT-arenduses tuntud kui beetaversioon. Tahtsin sellist mõtteviisi elukeskkonna kujundamisse üle kanda ning beetapromenaad sobis hästi sellisele väheste vahenditega algatusele, mis ei tõstnud liialt inimeste ootusi, aga on loonud merelinlastele uue ruumilise kogemuse. Loodetavasti ka rohkem julgust mereäärt vaimse ja füüsilise tervise, ajaveetmise ja sotsialiseerumise kohana kasutada, ka oma soovide järgi kujundada.




 
loe merekultuuriaasta erilehte
 

.Creative Commons License   EENeti logo

MTÜ Linnalabor   2009-   |   Telliskivi 60A, Tallinn   /   juhatus [ät] linnalabor.ee

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License

#