Esileht Tutvustus Tegevus Looming Teenused ▾ Koostöö Kontakt In English
Kestus: 09.13 kuni 01.10.13
Kontaktid: Kaur Sarv

2013. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) raames korraldavad Linnalabor ja Eesti Arhitektuurikeskus Rapla KEK-i kontorihoone näitel maa-asulate endiste keskusehoonete taaskasutamise töötoa. Töötuba juhivad üle Euroopa tuntud linnauurimise eksperdid kollektiivist Failed Architecture . Töötuba korraldatakse koostöös TAB-i kuraatoritega arhitektuuribüroost b210

Failed Architecture ekspertide Eestisse tulekut toetab Hollandi saatkond . Töötoa korraldamist toetavad Hasartmängumaksu nõukogu , Muinsuskaitseamet , Rapla vald ja Akzo Nobel / Sadolin.

Perioodi september 2013 sissekanded

Rapla KEK-i töötoa tulemuste esitlus

24.sept   | projektis Rapla KEK-i töötuba   |   sisestas kaur

Mida teha endise Rapla KEK-i (Octa Centrumi) hoonega?

Kas lammutame või renoveerime? Kuulutame mälestiseks ja muudame muuseumiks? Kas mälestis saab olla sisult kaasaegne? Teeme Octast ettevõtluse, maaelu või tervisekeskuse? Neile küsimustele otsiti vastuseid Raplas toimunud töötoas, mida juhatas Hollandi linnauurijate grupp Failed Architecture.

Teisipäeval, 24. septembril tutvustavad töötoa korraldajad Linnalabor ja Eesti Arhitektuurikeskus 25 linnaruumi spetsialisti viie-päevase töö tulemusi. Kell 18:00 toimub Octa Centrumi 2. korruse saalis (Mahlamäe 10, Rapla) hoone kohta kogutud info ja tulevikuettepanekute esitlemine.

Sissepääs vaba.



 
Rapla KEK-i ajajoon
 

Rapla KEK-i töötuba algas

22.sept   | projektis Rapla KEK-i töötuba   |   sisestas kaur

Reedel alustasime endise Rapla KEK-i hoone (Octa Centrumi) taaskasutamise töötoaga, mis praegu jõudnud tegevustega poole peale. Töötoas osaleb 25 linnaruumi ja teiste erialade spetsialisti, kes uurivad, kuidas Rapla ühiskond on hoonet varem kasutanud, kuidas sellesse suhtutakse praegu ja mida võiks sellega teha tulevikus.

Arhitekt Toomas Reinu loodud ja 1977. aastal valminud maja on arhitektuuriliselt üks Eesti huvitavamaid keskuse- ja kontorihooneid, mis on viimastel aastatel jäänud Rapla arengutest ja kasutusest kõrvale. Töötoa eesmärk on uurida kasutuse vähenemise põhjuseid ning teha ettepanekuid hoone ja selle ümbruse elavdamiseks.

Esimesel päeval tutvustas Rapla ettevõtja Avo Kull osalejatele 1960-80. ehitatud hooneid ja kunagiste ehitusettevõtete (KEK, MEK, TREV) tegevust. Sõideti läbi Rapla, Alu, Valtu ja käidi ka Kehtnas. Päras seda kohtuti Rapla vallavalitsusega, kus arutati Rapla linna arenguplaane ja tulevikuvajadusi. Arvestatakse võimalusega, et Rapla hoonestus laieneb Alu ja Valtuni. Tööstusalad on planeeritud linna äärealadele, endise KEK-i tootmisbaasi territooriumi ümbrusesse ja Alu suunas. Eluhoonete osas kesklinna tihendamist ei plaanita ning väga palju sõltub arendajate valikutest, kuhu ja missuguseid hooneid erinevatesse linnaosadesse ehitatakse.

Seejärel tutvustas Failed Architecture töötoa metoodikat ja tegevusi. Osalejad jaotati viie töörühma vahel: hoonestus, sotsiaalne kontekst, majandus, maine, poliitika. Töötoa jooksul täidavad töörühmad pidevalt oma valdkonna ajajoont, mis paigutati Octa Centrumi korvpallisaali seinale. Ajajoon keskendub aastatele 1906 – 2020, vaadeldes Octa Centrumi hoone kasutamist ja tulevikuvõimalusi.

Igal töötoa päeval toimuvad uuringuid toetavad loengud. Esimese sissejuhatava loengu pidas arhitektuuriajaloolane Mihkel Karu, kes rääkis kolhooside ja nende ehituskontorite (KEK-ide) tekkimisest ning Eesti maa-arhitektuuri arengust pärast 2. Maailmasõda kuni 1990. aastani.

Laupäeva hommikul rääkis Mait Väljas Eesti Arhitektuurimuuseumist arhitekt Toomas Reinu ehitatud hooneid ja õhtupoolikul tutvustas Marko Gorban põllumajandusministeerimist Eesti riigi plaane maaelu arendamisel ja rahastamisel aastatel 2104-2020. Päeval alustasid töötoas osalejad ajajoone täitmise, uurimistöö ja esimeste intervjuudega.

Pühapäeva hommikul jätkasid loengutega Valter Uusberg Rapla haridusseltsist ja ettevõtja Avo Kull. Esimene rääkis Rapla linna maamärkidest ja nende mudeli loomisest kiriku parki. Avo Kull selgitas nõukogude liidu majandussüsteemi toimimist ja tutvustas mitut tervishoiuga seotud mõtet Octa Centrumi taaskasutamiseks. Ülejäänud päeva jooksul jätkasid osalejad intervjuusid Rapla elanikega.

Töötoa pilte on võimalik vaadata Linnalabori lehelt Facebookis.



 
Foto: Ingel Vaikla
 

Rapla KEKi valikute töötuba – lammutame, säilitame või …

19.sept   | projektis Rapla KEK-i töötuba   |   sisestas kaur

Miks üldse endise Rapla KEK-i peahoonest, Okta Centrumist rääkida? Vesteldes Rapla sõprade-tuttavatega olen seni kohanud kahte seisukohta – selle majaga ei ole enam midagi teha või et Okta peab säilima autentsena, kuid kes seda suudaks majandada. Seega esmapilgul jääb mulje, et lahendust polegi.

Septembris toimuv Tallinna Arhitektuuribiennaal (TAB) käsitleb nõukogude ajastu hoonete ja ruumi taaskasutamist. Jõudsime biennaali korraldajatega arhitektuuribüroost b210 mõttele vaadata TAB-i käigus ka maapiirkondade kunagisi täht-hooneid.

Maju, mis on kõigile teadatuntud sümbolid, aga mille kasutamist paljud enam võimalikuks ei pea. TAB-i fookuses on Tallinn, kuid arvestada tuleb, et mahuliselt enim ehitati nõukogude ajal väikelinnadesse ja maapiirkondadesse. Väga suur mõju oli seejuures kolhooside ehituskontoritel (KEK) ja nendega seotud arhitektidel-projekteerijatel, kes said piirkondade hoonevõistluste käigus luua põnevaid eriilmelisi lahendusi. Maamärke sõna otseses mõttes.

Seega otsustasime korraldada septembris Eesti 1960. - 80. aastate maaarhitektuurile suunatud töötoa. Võetakse ülesandeks pakkuda uusi suundi paljuski selge rakenduseta Rapla KEK-i kontorihoonele, mille projekteeris tipparhitekt Toomas Rein. Kunagine tõmbekeskus asub siiani Rapla linna tiheasustuspiirkonnas ja võiks uute funktsioonide korral edukalt täita kunagise KEK-i elamurajooni, Mahlamäe ja Metsapargi elanike või kogu maakonna vajadusi.

Töötoa viib läbi Hollandi teadlaste grupp Failed Architecture, kes on sarnaseid hoonete taaskasutamise töötubasid varem korraldanud Suurbritannias, Serbias, Taanis ja mujal. Töötoas arutatakse osalejate, spetsialistide, ametnike ja kohalike elanikega, miks valitud hooned või linnakeskkond on jäänud kasutuseta või ei toimi enam algselt planeeritud viisil.

Viiel päeval analüüsitakse Rapla KEK-i kontorihoone ajalugu, senist kasutamist ja mõju nii elanikele kui ka ruumile. 20 osalejat koostavad kogutud info põhjal ettepanekud hoone ja KEK-i piirkonna uueks elavdamiseks.

Töötuba toimub 20. - 24. septembril. Rapla KEK-i peahoones tuleb 24. septembril kell 18:00 töötoa tulemusi tutvustav avalik arutelu.

Töötoa info: www.linnalabor.ee ja Tallinna Arhitektuuribiennaali kodulehel

Kaur Sarv, Linnalabor

Artikkel ilmus 28.08.2013 ajalehes Raplamaa Sõnumid.



 
.
 

Failed Architecture: Rapla on meie jaoks väga huvitav koht

17.sept   | projektis Rapla KEK-i töötuba   |   sisestas kaur

20.-24. septembril Tallinna Arhitektuuribiennaali raames Raplas toimuvat töötuba, kus käsitletakse Rapla KEK-i kunagise keskusehoone, rahvasuus Okta Centrumi tulevikuvisioone, juhib Mark Minkjan Hollandi linnauurimise kollektiivist Failed Architecture.

Loe töötoa korraldaja, linnalaborandi Kaur Sarve intervjuud Mark Minkjaniga altpoolt.

Kuidas tekkis Failed Architecture nimeline ekspertide rühm? Mis oli teie esimene hoone, millega tegelesite?

Failed Architecture tegevus algas Amsterdamis, kui korraldasime oma esimese töötoa majas nimega TrouwAmsterdam. See oli endine trükikoda, mis oli määratud lammutamisele hoolimata sellest, et seal tegutsesid väga populaarsed restoranid, klubid ja kultuuriasutused. Korraldasime selle juures arhitektuuri, meedia, kunsti ja linnaruumi üritusi.

Trouwi asemele pidid tulema kortermajad ja me hakkasime küsima, miks trükikoja hoonet peetakse nii ebaõnnestunuks, et see tuleb lammutada? Kelle jaoks see maja on mõttetu? Selle käigus hakkasime korraldama Failed Architecture nime all arutelusid ja lõime oma esimese blogi, kus kirjeldasime erinevaid näiteid maailmast. See toimus 2010. Aasta lõpus ja sealt edasi on meie kodulehekülg aina suuremaks kasvanud ning uusi lugejaid on pidevalt lisandunud.

2012. aastal hakkasime korraldama FA Mobile nimelisi töötubasid (mille üks osa on nüüd ka Rapla), kus me viie päeva jooksul uurime põhjalikult maamärgilisi hooneid koos kohalike elanike ja asutustega. Töötoa põhimeeskonna moodustab paarikümne-liikmeline grupp, kuhu kuuluvad erineva tausta ja oskustega inimesed (arhitektid, riigitöötajad, ajakirjanikud, sotsioloogid). Varem oleme sarnaseid töötubasid korraldanud Berliinis, Nottinghamis, Belgradis, Kopenhaagenis ja Portos.

Kas olete tegelenud ainult arhitektuuriga, hoonete kujuga, või pöörate tähelepanu ka hoonet ümbritsevale linnaosale?

Meie jaoks on arhitektuur poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste seoste tulemus. Enamiku töötubade näidetes ei ole hoone või selle arhitektuur läbi kukkunud, vaid maja või piirkond on muutunud probleemseks muutunud tingimuste ja olukorra tõttu. Seetõttu püüame alati kaasata töötubadesse erinevaid seisukohti esindavaid inimesi ja kasutada mitmekülgseid meetodeid hoone ja piirkonna analüüsimisel, kutsudes osalema ajaloolasi, omavalitsusametnikke, sotsiolooge jpt. asulates?

Kas olete tegutsenud Raplasuurustes (6000 elanikuga väikelinnades maakonna keskmes)?

Siiani on meie töötoad toimunud oluliselt suuremates linnades ja seetõttu on Rapla meie jaoks väga huvitav koht. Kuna me ei ole varem sellise suurusega linnaga tegelenud, loodame palju praegu moodustatavast Eesti 20-25-liikmelisest töögrupist, kus on esindatud erinevate valdkondade inimesed.

Kirjeldage varasemate töötubade võimalikke tulemusi. Kas teil õnnestus parandada käsitletud hoonete olukorda mõnes linnas või on pigem eesmärk arutada nende hoonete taaskasutamise võimalusi?

Meie uurimistöö peamine eesmärk ei ole tekitada koheseid ümberkorraldusi või sekkumisi. See on mõnevõrra tagasivaatav, mille käigus me püüame mõista koha ajalugu ja informeerida inimesi nendest teguritest, mis mõjutavad hoone, piirkonna või terve linna edukust või nii-öelda kasutu olemist. Tavaliselt valime töötoa lõpuks paar tugevamat ideed või ettepanekut hoone ja ümbritseva piirkonna tulevikuks.

Mõnedel meie töötubadel tekkisid ka konkreetsed järeltegevused. Näiteks Nottinghamis Inglismaal hakkasid kohalikud tudengid tegelema lammutatud kortermaja elanike ümberasustamisega.

Belgradis loodi töötoa ettepanekute põhjal piirkonna arendusprojekt ja Berliinis koostati käsitletud hoone põhjal kunstiprojekt.

Missuguseid meetodeid te hoonete analüüsimisel kasutate?

Me vaatame alati, kuidas mõjutavad kohta või piirkonda viis dimensiooni: ehitatud keskkond (planeeringud ja arhitektuur), sotsiaalsed suhted, kohalik majandus, maine (kuidas seda kohta hinnatakse väljastpoolt, kuidas kohalikud oma piirkonda hindavad) ja poliitika (nii kohalik kui ka riiklik).

Uurimistöö tulemused asetatakse suurele ajajoonele, mille püstitame ka Rapla KEK-i hoonesse. Ajajoon koosneb viiest kihist ja võtab kokku varasemad olulised tegurid, mis hoone kasutamist mõjutasid.

Mis on teie eesmärk Rapla KEK-i hoonega?

Soovime, et inimesed oleksid teadlikumad oma erinevate otsuste mõjust nii hoonele, piirkonnale kui ka kogu linnale. Loodetavasti annab meie töö mõtteid selle maja uuesti kasutamiseks või konkreetsete tegevuste alustamiseks.

Mark Minkjani intervjueeris Kaur Sarv. Intervjuu ilmus 28.08.2013 ajalehes Raplamaa Sõnumid



 
Mark Minkjan, Failed Architecture
 

.Creative Commons License   EENeti logo

MTÜ Linnalabor   2009-   |   Telliskivi 60A, Tallinn   /   juhatus [ät] linnalabor.ee

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License

#