Esileht Tutvustus Tegevus Looming Teenused ▾ Koostöö Kontakt In English
Hipodroomi-Mustje ala arenguvisioon [ -- ]

 

PROBLEEM, MIDA VIKS NHA VIMALUSENA

Kesoleva ala kontsepti (vi visiooni vi ka struktuurplaani) kujunemine sai alguse 2008. aasta novembris, mil korraldasime Hipodroomi detailplaneeringu koostamise teemal vestlushtu. Hipodroom on unikaalne ning paljudele linlastele ks Tallinna iseloomulikumaid maamrke. Ometi pole ta suutnud end omanike jaoks majanduslikult igustada. Peagi vib kerkida antud kinnistule korterelamute ning ripiirkond.

Planeeringu lahkamise formaadi jrgi toimunud ritusel avasid nii arendajad kui ala funktsiooni muutmist oponeerivad huvigrupid mitmeid selle piirkonna probleempunkte.

Leiame, et igas probleemis on peidus vimalus. ks keskseid probleeme, mis arendajate poolt initsieeritud planeerimisprotsessidele omane, on huvitumine ksnes oma kinnistu vljaarendamisest. Ka Hipodroom kannatab selle smptomaatika all. Planeeringudokumendid, s.t. planeering, arengukava, on ksnes raamistused. . Seega on vaja sisulisi dokumente, mitte ksnes jooniseid, mida iga jrgneva "erandjuhuga" muuta. Sestap vtsime nuks koostada laiema visiooni, mis paks tusta krgemale krundikaupa linna ehitamisest.

Kesoleva visiooni vljattamisel on lisaks laborantidele osalenud ka Eesti Kunstiakadeemia urbanistika tudengid ning 2009. aasta Talveakadeemial osalenud. Suured tnud teile!

 

ALA VRTUSED

Laiendades vaadeldava ala ulatust, nihutades piire Hipodroomist lnde Haabersti linnaosa suunal, leiame sealt eest mitmeid avalikke ning omanolisi funktsioone. Mis oleks Tallinn ilma Eesti Vabahumuuseumi, Loomaaiata? Regionaalse thtsusega tervishoiuasutused on Lne-Tallinna keskhaigla ning Phja-Eesti Regionaalhaigla raviksused. isme linnaosa keskus aga on Rocca al Mare kaubanduskvartal hes jhallist ning Saku Suurhallist koosneva meelelahutuskompleksiga. Nnda neme, et umbes 3 km suurusel alal paikneb kobar linnaelu rikastavaid funktsioone.

Kuigi mainitud osad erinevad teineteisest, on nende vahel vimalik leida hiseid vrtuseid, vajadusi vi tegevusi. Jrgnevalt on grupeeritud mned piirkonna asutusi hendavad mrksnad.


   

Joonised 1 ja 2. Vasakul: Ala grupeerimine looduse- ja loomadega seotud tegevuste kaudu. Paremal: ks keskseid terviserajatisi alal on regionaalhaigla kompleks


   

Joonised 3 ja 4. Vaadeldavas piirkonnas paiknevad peamised meelelahutusinstitutsioonid


Alal vib eristada kolm erinevat mrksnadeg gruppi:

Loomade ja loodusega seotud funktsioonid

Lisaks Loomaaia eksplitsiidsele loodusrile ning Hipodroomi ja Veskimetsa ratsakeskuse nishindusele leidub alal veel mitu loodusvrtust - Vabahumuuseumi maaarhitektuurilist miljd rikastavad koduloomade hoidmine; Stroomi parkmets kui kena ja vrtusliku liigistikuga roheala ning rand kui potentsiaalne linnuvaatluskoht (vt. eksperthinnangut). Philistel loomakeskustel on olemas vastavad tugifunktsioonid, niteks vetereniaaria- ja sdateenistus.

Tervisefunktsioonid

Juba praegu funktsioneerib Hipodroomi-Mustje piirkond lgastus- ja tervisespordi harrastamise kohana. Nii leiab Stroomi rand ja selle mbrus kasutamist rulluisutajate, jooksjate, jalgratturite poolt. Suvehooajal kib vilgas rannaspordielu. Vaadeldava ala keskossa jb suur ja mitmekesine ravikompleks.

Meelelahutusfunktsioonid

Kolmas tinglik grupp viks hlmata visiooniala vaba aja veetmise vimalusi pakkuvaid kohti. Selgete keskustena kerkivad esile siin Stroomi rand, Loomaaed, Vabahumuuseum ning Rocca al Mare rila.

 

VISIOON

 

MUSTJE-HIPODROOMI ALA ON HEKS TERVIKUKS INTEGREERITUD LGASTUMISE- JA TERVISEKESKUS. SELLEST ON SAANUD TALLINNA KS MAAMRGILISE THENDUSE PIIRKOND NING LINLASTE SEAS LEMMIKALASID.

Ala visioon hlmab kolme philist tegevussuunda.

1. HENDUSTE LOOMINE

1a. Stroomi, Hipodroomi, endise pshhiaatriahaigla, Loomaaia, Vabahumuuseumi vahele loogilise kergliiklusteede vrgustiku vljakujundamine

1b. Merele psu loomine. Ehitatakse temaatiline vikesadam vi kai Vabahumuuseumisse ja Stroomi ranna juurde ning korraldatakse lustipaadiliin Linnahallist vi Meeruse sadamast lahele.

1c. Institutsionaalsete henduste loomine. Praegu lahutab ala linnaosa piir, mis on prssinud selle vaatamist htsena. Samuti on oluline visiooni-organisatsiooni pikemaajalises protsessis alaga otseselt seotud aktorite kokkutoomine, luues funktsionaalse arenguvrgustiku. Vt rohkem kolmanda meetme alt.

1d. Visuaalsed hendused niteks vaateratta nol.

 

2. SNERGIAD JA FUNKTSIONAALNE MITMEKESISTUMINE

2a. Klgnevate funktsioonide osaline laiendamine Mustje alale ja Stroomi metsa. Nii niteks viks mainitud alal toimida kergliiklusteede res lastezoo nurgad, ksikud lbustuspargiatraktsioonid, kontsertilava vi vlikohvikud.

2b. Uute snergiliste vrtuste loomine. Selliseks niteks viks olla niteks hipoteraapia vi siis primusarhitektuuriga vrtsitatud metsalises keskkonnas LARPi mngurite stsenaariumi lahtirullumine. Funktsioonide liigestused loovad aktiivsemaid ning rahulikumaid soppe (niteks spaa vi haigla piirkonnas)

 

3. ALA ARENGUT KOORDINEERIVATE JA TOETAVATE INSTITUTSIOONIDE LOOMINE

Vaja, et hendada muidu lahus olevaid osapooli ja luua funktsionaalne rezhiim.

3a. histu ala funktsioonide omanike (zoo, vabahumuuseum, haigla), linna (riigi), maaomanike, kodanikuhenduste vahel, mis tegeleb nii kontsepti vljattamise, ala arengu kui haldamisega. histu broo tegeleb lahenduse vljattamisega ja konsulteerimisega, arengu rahastamise ksimustega ja taotlustega.

3b. Uute teenuste ttamise katsetamine

3c. Ala hendava identiteedi vljattamine


 

Joonis 5. Vimalikud meelelahutuskeskuse arengujooned. Punktiirjoonega on nidatud hendusteed


1. Pelguranna tee lppu aktsent vaateratta ja vikesadama-veespordikeskusega. Siin vib olla ka vikepaatide kai lbusitudeks lahe peal. Vimalik on kontsertpaiga paigutamine antud kohta, toimides nii Stroomi ranna lpuna - antud juhul tuleb muidugi analsida mra mju tervisekompleksile ning roostikule

2. Meelelahutuskeskuse areng toimub vikeste rakukestena praeguse Mustje thermaa alal ning osalt Stroomi metsas kergliiklusteede krval, segades ja tiendades praeguseid vaadeldava territooriumi funktsioone. Samas vib antud alal paikneda ka vhesemal hulgal elamuhoonetegruppe.

3. Stroomi mets. Lbi metsa kulgevad tervisespordi ja ratsarajad. Pakutakse ka nt telkimise teenust

4. Mustaoja suue. Loodusraja osa, kus Paldiski mnt pool on vrtuslik lodumets ning roostikus linnustik. Jb looduslikuks alaks, kus on vimalik niteks Loomaaia personali kaasabil loodustunde lbi viia.

5. Vabahumuuseumi sadamakoht. Loob temaatilise sihtkoha nii lbu- kui turismikruiisile kesklinna sadamast, suurendades Tallinna seotust merega. Vimalik temaatiliste rituste asupaik.

6. hendus le Paldiski maantee sidutee

7. Kunstikeskus. Negatiivse mainega, kuid huvitava miljga pshhoneuroloogia haigla territooriumil ja ruumes soositakse rahvusvahelise alternatiivse kunstikvartali (-kogukonna ja galeriide) teket.

8. Hipodroom silib oma asukohas, mitmekesistades ritegevust. hine koostvrgustik teiste ala valdajatega tagab vimaluse kia hobustega hipodroomi alalt vljas Stroomi metsas ja rannaalal.

9. Tervisekeskus asub ala vaiksemas sopis. Laienenud on funktsionaalsus, hlmates nd ka spaa ja tervisekeskuse osa. Seega on tervishoiu mttes tekkinud sujuv ruumiline gradient - hes rmuses haigla terviseprobleemide leevendamiseks, teisal tervisesport.

10. Stroomi ranna kaudu hendatakse ala praeguse Bekkeri ja Meeruse sadamaaladel paikneva avatud alaga. Stroomil silib olemasolev rannakultuur, tienedes lunaosas esimeses punktis mainitud aktsendiga. Paratamatult muudab ranna toimimist temast phja jvate sadamate avanemine ja rahvusvaheliseks turismikeskuseks kujunemine.

.Creative Commons License   EENeti logo

MTÜ Linnalabor   2009-   |   Telliskivi 60A, Tallinn   /   juhatus [ät] linnalabor.ee

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License

#