Linnalabori järjekordsel planeerimisseminaril esitleb Damiano Cerrone, Rooma La Sapienza ülikooli bakalaureus ja EKA urbanistika magistrant, oma uurimustulemusi Tallinna mereäärsetest planeeringutest. Esitlus ja arutelu inglise keeles. Kõik huvilised on teretulnud!

At Linnalabor's next planning seminar Damiano Cerrone, Bachelors with honours at the La Sapienza University of Rome and Master student of Urban Studies at the Estonian Academy of Arts, will present his study results about the development plans of Tallinn seaside. Presentation and discussions in English. Everyone interested is warmly welcome!

Damiano esitlus üleval SIIN .

Jaanuaris välja kuulutatud Viru tunneli kujunduskonkursile laekus 25 tööd, mille seast valis komisjon hääletuse tulemusel parimaks tööks Eesti Kunstiakadeemia skulptuuritudeng Eldar Jakubovi töö „Avame linna“. Võidutöö kujutab seinapikkust tõmblukku, mille avamisel paljastub vaade värvilistele, unenäolistele linnamaastikele ning mis ühtlasi hõlbustab jalakäijate liikumist. „Avame linna” puhul kiitis komisjon tugevat ja selget kontseptsiooni, kaasaegsust, julget lähenemist linnaruumi käsitlemisel ning sobivust tunneli spetsiifilisse psühhofüüsilisse keskkonda.

Finaali jõudsid ka tööd „Area 4:20“ (autorid Andreas Luigas, Alvin Järving, Rasmus Sõnajalg, Johann Kabonen) ja „Sotsiaalreklaam“ (autorid Eldar Jakubov, Aljona Tubaleva ja Andrey Kulpin). Komisjon tänab osalejaid väga kõrgetasemeliste tööde eest, mis ei teinud otsustamist sugugi lihtsaks.

Rohkem infot ja galeriid laekunud töödest näeb tunnelikonkursi lehel avalikruum.linnalabor.ee/tunnel .

Koostöös Linnalaboriga ilmus Uue Maailma Seltsi ajalehe “Väike Ameerika Hääl” erinumber “Üleilmne Tallinn”, kus teemaks see, kuidas globaliseerumine meie oma kodulinna nägu kujundab.

Üleilmastumine pole mingi abstraktne teooria, vaid reaalselt meie igapäevaelu mõjutav areng, mis oma jälje jätnud ka Tallinna linnapilti. “Üleilmses Tallinnas” vaadeldakse erinevaid kaasaegse linna arengut mõjutavaid nähtusi, näiteks ärilinnaku kujunemine, linnasisese taristu planeerimine või parkimispoliitika, ning seda, millisel eriomasel kujul need nähtused Tallinnas oma koha on leidnud.

“Tallinnas on globaalsed nähtused vägagi selgelt hoomatavad, kuid neis avaldub ka tallinlik ainulaadsus, siinsed inimesed ja nende mõttemaailm,” selgitavad Kadri Vaher ja Tauri Tuvikene Linnalaborist, ”Tallinna omapära on osaliselt seisnenud selles, et kinni on haaratud peaaegu igast võimalusest, linna areng on olnud julge ja metsik. Samas on Tallinn endiselt huvitav ja arenemisvõimeline, tal on selgroog ning globaalne laine ja üheülbastumine ei ole sellest suutnud üle sõita.”

Artiklid põhinevad 2010 kevadsemestril toimunud, Linnalabori juhendatud kursusel Uus suurlinlik peavool kirjutatud töödel. Kursusel osalesid Tallinna Ülikooli linnakorralduse ning Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja arhitektuuri tudengid.

Leht on tasuta kättesaadav erinevates kohtades üle linna. Nimekirja kohtadest leiab siit .

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaasava planeerimise taotlusvooru raames 8.02.2011 toimunud koolitus tõi selgelt välja, et avalikkuse kaasamine ruumilisse planeerimisse on Eestis alles lapsekingades. Juba osalejate poolt kasutatud mõisted – kaasamine, osalemine, kaasatuks olemine, sekkumine, ennetav kaasamine – näitasid, et tegu on suhteliselt segase valdkonnaga.

Rääkides kaasavast planeerimisest, peab alustama ruumilisest planeerimisest endast. Planeerimissüsteemi põhimõtetest arusaamine võib aga olla sama keeruline kui üleriigilisse planeeringusse kodanikelt sisendi saamine. Planeerijate Ühingu eestvedaja Pille Metspalu esituses said planeerimise põhimõtted ja kaasamise paradoksid põhjalikult käsitletud – kõlama jäi mõte, et isegi ideaalses süsteemis on raske inimesi kaasata. Aga osalemine on oluline just üldisemates planeeringutes – riiklik, maakondlik, üldplaneering –, sest just neis pannakse paika põhimõttelised küsimused ja üldisemad arengud. Kuna abstraktne on raskesti hoomatav, püütaksegi Eestis detailplaneeringutega põhimõttelisi küsimusi lahendada. Konkreetsete planeeringute puhul tuleb tihti mängu NIMBY-efekt ehk „minge-mujale!“-suhtumine, mis muudab konsensuseni jõudmise äärmiselt keeruliseks. Kuigi kaasamisloogika ütleb, et mida varem avalikkust kaasata, seda parem on tulemus, siis tekitab planeerijatele ja omavalitsustele suurt peavalu see, kuidas saada kõik osapooled kohe algusest peale kaasa mõtlema (enne planeeringu algatamist pole ju midagi esitleda!).

...